Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Raske aja helgem pool

24.03.2021 | | Rubriik: Juhtkiri

Meil on tore ütlemine, et igal asjal on vähemalt kaks poolt. Omapärasel kombel maksab see tähelepanek ka praeguse aja kohta. Ühelt poolt ja täiesti arusaadavalt on tegu meie kõigi jaoks raske ajaga, eriti neile, kellel koroonahaiguse kulg on tõsine. Ent ühel või teisel moel oleme kõik sellest traagikast puudutatud. Teisalt aga oleme hakanud ühiskonnas senisest märksa suuremat tähelepanu pöörama vaimse tervise valdkonnale ning seda väga konkreetsete riiklike algatuste ja toetuste kaudu.

Vaadates lisaeelarvet, mis läinud nädalal jõudis riigikogu töölauale, paistavad koroonameetmete seas selgesti silma projektid vaimse heaolu parandamiseks. Kristlikust perspektiivist vaadatuna on neist kolm kõige olulisemad: esiteks hingehoiu laiendamine hooldekodudes; teiseks lisatoetus hingehoiutelefonile ning kolmandaks, ja seda täiesti uue algatusena, hingehoiu võimaldamine kodus elavatele inimestele.

Hooldekodude hingehoidu on süsteemselt arendatud alates sotsiaalministeeriumi kaplanatuuri rajamisest 2020. aasta algusest. Täna toetab riik sotsiaalministeeriumi kaudu 18 hingehoidja tööd 15 suuremas hooldekodus. Kavandatud riiklik lisatoetus võimaldaks palgata senistele lisaks 15–20 kaplanit ja hingehoidjat, kelle ülesandeks saab nii hooldekodu elanike, nende omaste kui töötajate vaimne tervis.

Hingehoiutelefon alustas õieti juba eriolukorra alguspäevil, mil me pakkusime eriprojektina hingehoidlikku tuge telefoni teel 29 hooldekodus. Läinud juunikuust käivitus üleriigiline hingehoiutelefon 116123, kus professionaalsed hingehoidjad pakuvad abi 24/7. Kuivõrd telefoniliini hõivatus on kasvanud, on see kaasa toonud operaatoritasude tõusu, sellekski on lisaeelarves ette nähtud toetus.

Kõige uuem, õieti täiesti uus arendus, millega sotsiaalministeeriumi kaplanaat praegu tegeleb, on hingeabi võimaldamine inimestele, kes elavad oma kodus. Ministeeriumi poolt võin kinnitada, et meie suuremates haiglates ja hooldekodudes on hingehoiuteenus juba avaralt kättesaadav, paraku ei saa seda öelda inimeste kohta, kes on kodudes. 

Loomulikult on praegu paljud inimesed kodus koroona tõttu, kuid meil on kodudes tuhandeid inimesi koduhooldusel, sh need, keda hooldavad omaksed. Hingelist toetust vajavad muidugi eelkõige hooldatavad, aga ka hooldajad. Hingehoiu pakkumiseks kodudes oleme käivitamas oikumeenilist katseprojekti, mille raames üritame suurendada märkimisväärselt nende inimeste arvu, keda hingehoidjad ja vaimulikud külastavad. Sellele on siin vabariigi valitsus tänuväärselt õla alla pannud.

Küllap on veel palju muudki, mida käesolev keeruline aeg on positiivsema ja helgema poole pealt kaasa toonud. Kindlasti kuulub nimistusse koguduste digivõimekuse kasv, et vaatamata keerukatele oludele jõuab Jumala sõna paljude kodude ja südameteni. Usun, et samuti on suurenenud eraviisilisest hingehoiust osasaamine, kuivõrd oleme hoidnud kirikuuksed avatuna privaatseteks usulisteks talitusteks ja palvetamiseks.

Kõige olulisem ongi, et meist keegi ei jääks nendel aegadel eemale Jumalast ja tema armust. Ja tänu Jumalale, et meie kätte on usaldatud uusi võimalusi ja vahendeid selle ülesande täitmiseks. Just see ongi raskete päevade ilusam ja helgem pool.

 

 

 

 

Ove Sander,

sotsiaalministeeriumi peakaplan

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)