Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Raport noorte religioossusest

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

nooredMöödunud nädalal esitletud Euroopa noorte religioossust käsitlevas raportis pälvis tähelepanu ka Eesti erandlik olukord.

Raporti koostasid Twickenhami St. Mary ülikooli teadlased seoses oktoobris toimuva roomakatoliku kiriku noorsooteemalise piiskoppide sinodiga. Selles tutvustatakse avalikkusele andmeid, mis pärinevad Euroopa sotsiaaluuringu raames 2014–2016 tehtud küsitlustest.
Eesti paistab Euroopas silma eeskätt seetõttu, et 16–29aastaste noorte seas tervelt 80% ei identifitseeri end ühegi religiooniga. Uuringus osalenud 21 Euroopa riigist vaid Tšehhis oli see protsent veel kõrgem.
Esimeste seas oleme Euroopas ka selle poolest, et 67% Eesti noortest ei palveta mitte kunagi ning ainult 2% käib vähemalt kord nädalas kirikus. Teisalt tõstavad raporti autorid esile seda, et hoolimata Eesti noorte vähesest religioossusest väidab vaid 40% neist, et nad mitte kunagi kirikus ei käi. See näitaja on lähedane Euroopa keskmisele ning võrreldav näiteks Soome, Saksamaa ja Šveitsiga.
Üldiselt võõranduvad noored kõikjal Euroopas järjest enam nii ristiusust kui religiooniga seotud praktikatest. Vaid kolmandikus uuritud riikidest on noorte seas kristlasi ikka veel rohkem kui religioosse kuuluvuseta inimesi. Seejuures paistab eriti silma Poola, kus küsitletutest 80% ennast kristlaseks pidas.
EELK seisukohast väärib erilist tähelepanu seegi, et 13% küsitletud Eesti noortest pidas ennast õigeusklikuks, aga ainult 3% protestandiks. Kõige rohkem protestante – umbes kolmandik – oli Norra, Soome ja Taani noorte seas.
Rain Soosaar