Raplas räägiti fassaadiehitamisest ja sisulisest tööst

22.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Lääne-Harju praostkonna sinodit võõrustas 7. mail Rap­la kogudus, kelle õdusasse pastoraati pärast jumalateenistust siirdutigi.
Rapla koguduse juhatuse esimees Raivo Erm õnnitleb Annika Laatsi abipraostiks valimise puhul. Foto: Tiiu Pikkur
Sinodit tervitas Rapla maavanem Tõnis Blank, kes soovis osavõtjaile jõudu inimhingede maastikul selguse loomiseks.
Viimase aasta jooksul on praostkonnaga liitunud mitu uut töötegijat. Soome Rahvamisjoni misjonärid Maria ja Jukka Repo tulid Sakku misjonitööle eesmärgiga sinna oma kogudus asutada. Paldiski koguduses töötab diakon Merle Prass-Siim ning Keila koguduse õpetajaks õnnistati alles hiljuti Marek Roots. Praostkonnast lahkus politseiameti peakaplaniks abipraost Jaan Jaani ja reservi arvati diakon Erkki Toht.
Kartoteegid korda
Sinodiliste poole pöördus iseloomuliku sütitava kõnega peapiiskop Andres Põder, rõõmustades kiriku liikmeskonna suurenemise ja ametitalituste kasvu üle. Samas muretses ta liiga suure hulga surnud hingede pärast. Kui EELK liikmeskond on 160tuhandeline, siis liikmesannetajaid on neli korda vähem, võiks aga olla vähemalt pool hingede hulgast. Küsimus on, kuidas peaks liikmeskonda aktiviseerima.
Peapiiskop pani südamele korrastada koguduste kartoteegid, teha visalt tööd, et kõikide liikmete kontaktandmed oleksid teada. Ei tohi olla nii, et karjane ei tea, kus ta kadunud lambad on. Põder soovitas kõigil hakata kohe valmistuma jõuludeks, mil ta jõululäkitus peaks iga kirikuliikmeni jõudma. «Suhelge oma koguduseliikmetega rohkem ja uskuge, inimesed on sellest liigutatud. Issanda viinamäel on kõigile ruumi ja palju tööd,» ütles peapiiskop.
Kristlik sõnum igaüheni
Praostkonnas on üheksa kogudust, liikmesannetajaid oli aruandeaastal 2822 ja see arv näitab tõususuunda. Tõuseb ka keskmine annetuse suurus. Praost Jüri Vallsalu muretses kirikute remondi üle, Rapla kiriku suurremonti pidas ta siiski erandiks, sest üldiselt püüavad kogudused väga väikese rahaga midagi hädalist korda teha.  
Praost tundis muret kirikukontsertide kaootilisuse üle ja pidas väga oluliseks ühtse seisukoha väljatöötamist, millistel alustel kirikutes kontserte teha. Muretsema paneb ka praostkonna misjonitöö jõuetus, vaid paar aruandjat nimetas misjonitöö tegemist koguduses. Praostkonnas on mitu keskust (Kohila, Saku) kus oleks vaja kristlikku sõnumit kohapeal jagada. Sakus peaksid asjad hakkama nüüd tänu perekond Repole liikuma.
Liikmeid juurde tulemas
Praosti juhitavas Hageri koguduses on kartoteek korras ja liikmeskond suureneb. Tehakse head muusikatööd. Harju-Madise õpetaja Joel Siim rõõmustas samuti liikmete arvu suurenemise üle. Taastatud on lastetöö ja kogudusemaja on valmimas. Järvakandi kogudus on väike, kuid tal on kaks kirikut – Järvakandi Pauluse ja (Kehtna) Peetri, mis on 150aastane ja vajab hädasti remonti. Pühakoda on algselt olnud Rapla abikirik ja peaks selleks taas saama.
Keila koguduse liikmeskond kahanes vaatamata sellele, et leeriõpetust jagatakse ja ristimisi toimub. Noorte- ja lastetööd ei tehta. Värske õpetaja Marek Roots vaatab tulevikku siiski lootusrikkalt. Nissi õpetaja Lea Jants-Ylönen ütles, et aruandeaasta oli rõõmustav, majanduslikult tuldi hästi toime ja leerimaja taastamine käib. Paldiskis tekitas pingeid õpetaja vahetus. Diakon Merle Press-Siim iseloomustas kogudust kui väikest, aga tublit. Õpetaja Aare Kimmeli sõnul on Rannamõisa koguduse eripära ülistus- ja palveteenistused noortele. Kuid Harku vallas on elanikke üle 10 000, aga koguduses ainult 150 liiget.
Rapla õpetaja Mihkel Kukk sai ainult rõõmustada, et kiriku remondi esimene osa on lõppenud ja uus seisab ees. Ta sooviks vaid oma töötajatele suuremat palka maksta ning tõhustada laste- ja noortetööd. Risti koguduse õpetaja Annika Laats tänas Jumalat, kes andnud kirikutööd tegevaid inimesi. Tema hindas väga kodukülastuste osa. Ristil saadetakse sünnipäevakaart kõigile, kes leeris käinud. Õnnestunud on lastelaagrid.
Abipraost hakkab sisulist tööd tegema
Sinod valis ühehäälselt uueks abipraostiks õpetaja Annika Laatsi, kellelt oodatakse just praostkonna sisulise elu korraldamist. Et abipraost peab olema vähemalt seitse aastat õpetajaametis olnud, siis Annika Laats jääb esialgu ametlikult aastaks abipraosti kohusetäitjaks. Uue abipraosti valimisega loodab praost, et hakatakse fassaadiga vaeva nägemise kõrval rohkem sisulist tööd tegema. Annika Laats soovis, et oldaks rohkem üksteisele toeks ja pakkus välja ühtse andmebaasi koostamist, kus abi igaühele oleks kõige lähemal.
Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)