Raplas anti hinnang eelmisele aastale

Teisipäeval, 24. aprillil toimus Raplas EELK XXVII Kirikukogu 4. istungjärk. Kirikukogu jumalateenistus peeti Rapla kirikus, istungitepaigaks oli Rapla kogudusemaja saal.

Kinnitati konsistooriumi 2007. a lisaeelarve, 2006. aasta eelarve täitmise aruanne ning revisjonikomisjoni 2006. a tegevusaruanne. Põhjaliku ülevaate EELK eelmise aasta tegevusest andis peapiiskop Andres Põder. Veel jagati infot vaimulike teenistussuhete ja haldusreformi arengusuundadest ning EELK 90. sünnipäeva tähistamisest.

Muudatused liikmeskonnas

Esimese istungi alguses tegi peapiiskop teatavaks muudatused kirikukogu liikmeskonnas. Mälestati igavikuteele lahkunud kirikukogu liiget, Põlva koguduse juhatuse esimeest Tõnu-Heino Maaski.

Kaks kirikukogu liiget – Jaan Tammsalu ja Marko Tiitus on nüüdsest liikmed praostidena. Ida-Harju praostkonnast on uueks liikmeks praost Tanel Ots.

Kiriku kõrgeimat seadusandlikku kogu oli tulnud tervitama Rapla valla kultuurinõunik Valter Uusberg, kes kinnitas Rapla koguduse ja vallavalitsuse head koostööd ning soovis kirikukogule valla ühes tähtsamas ruumis, kogudusemaja saalis, tegusat tööpäeva.

Kirik sisemises arengus

Huviga kuulati peapiiskopi ettekannet EELK eelmise aasta tegevusest, milles ta andis hinnangu olulisematele muutustele kiriku elus. Rõõmustavat on mõndagi. Peatunud on annetajaliikmete kiire vähenemine, suureneb talituste arv, mis näitab kõigi head tööd, märkis peapiiskop. Armulaualisi oli 2006. aastal 1600 rohkem kui aasta varem, ka makse on laekunud enam. Majanduslikust tõusust räägib seegi fakt, et vähenenud on alla 100 000kroonise sissetulekuga koguduste arv.

Rääkides inimestest, rõhutas peapiiskop Usuteaduse Instituudi, kus praegu käib ettevalmistus doktorantuuri käivitamiseks, tähtsust. Edukalt kulges diakonite eriprogramm, kus 18 diakonist 14 on tänaseks juba õpingud lõpetanud. «Kirikus on kaadriprobleem leevendumas, kuid vaimulike ettevalmistamisega tuleb jätkuvalt tegelda,» kinnitas Põder.

Ta soovitas kõigil tutvuda EELK arengukavaga ja ettepanekuid teha. Nii saab igaüks mõjutada kiriku tulevikku. «Peapiiskopina olen innustanud liturgiliste uuenduste lõpuleviimist,» sõnas Põder. «Ametliku seaduse puudumine on kirikule laostav.»

Positiivsena märkis ta EELK sümboolika sündi: möödunud sajandi kolmekümnendatel tekkinud idee on lõpuks teostunud. Ja eriti tore on, et see juhtus enne EELK 90. aastapäeva tähistamist. Kiitvaid sõnu pälvis konsistooriumi arhiivi korrastamine, kus arhivaar Janis Tobreluts on suure töö teinud.

Oma muredega üksi

Muret teeb koguduse õpetajate ja praostide suur koormatus. Vaimulikud peavad sageli lisatööd tegema, et end ära elatada. Ka on nad oma muredega tihti üksi. Praost Jaan Tammsalul on välja töötatud eelnõu mentoriaasta rakendamisest, mis peaks siin kasu tooma. Praostide suur töökoormus ei lase neil kogudusi külastamas käia ja seda peapiiskop heaks ei pea. Häda on aruannete kokkusaamisega. Kirikukogu ajaks ei olnud veel kaheksal praostil kaheteistkümnest aruanne esitatud.

Kiita said mitmed keskasutused, kes oma arengukavasid koostavad. Kirikumuusika Liidus on asutud juba 2010. aasta laulupeokava koostama. Puuduseks on aga keskasutuste nõrk side kogudustega. Laagrikeskus Talu on alustanud taas oma tööd ja peapiiskop palus kõigil toetada selle uut projektijuhti Algur Kaermat.

Meedia huvi suur

Möödunud aastal oli meedia huvi kiriku vastu suur. Peapiiskop astus üles nii raadios kui TVs ja kirjutas kümmekond artiklit ajalehtedele. Head tööd on teinud ajaleht Eesti Kirik. Kahjuks ei ole veel kõik kogudused selle tellijad. Peapiiskop pani südamele tellida Eesti Kirikut.

Oikumeeniline töö käib peamiselt Eesti Kirikute Nõukogu egiidi all. Andres Põderi arvates peab sellesse töösse rohkem panustama.