Raplamaa austab Uku Masingut, öeldes: «Elagem elusamat elu!»

17.03.2009 | | Rubriik: Määratlemata

Rapla maavanem Tõnis Blank emakeelepäeval Uku Masingu aastat välja kuulutamas. Foto: Arvo Kuldkepp, Nädaline

Emakeelepäeval kuulutas Rapla maavanem Tõnis Blank 2009. aasta Uku Masingu juubeliaastaks.

Pidulikul emakeelepäeva koosviibimisel rääkis juubeliaasta koordinaator, Raikkülas elav eesti keele õpetaja Anne Kalf loo 15 aasta tagant, kui Raplamaal avalikult esimest korda Uku Masingu sünnipäeva tähistati. Nimelt olla siis öeldud, et korraldajatel on soov Uku Masing eesti rahva jaoks suureks teha. Seepeale sekkunud Hando Runnel, kes öelnud, et Masing on juba suur, hoopis meil tuleb Masingu mõistmiseks suureks saada.
2009. aasta 11. augustil möödub sada aastat ühe eesti geeniuse, luuletaja, teoloogi ja mõtleja, Raikkülas Lipal sündinud ja koolis käinud Uku Masingu sünnist.
Uku Masing on kirjutanud: «Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest.» Sellest lähtuvalt ongi juubeliaasta korraldustoimkonna sõnum kõigile eestlastele: elagem elusamat elu!
Juubeliaasta avamisel osalenud peapiiskop Andres Põder rääkis kokkutulnutele loo elust enesest, kui noored teoloogiaüliõpilased seitsmekümnendate aastate algul, nüüdne peapiiskop teiste hulgas, Uku Masingule Taevaskotta külla läksid. Tudengid olid Masingul külas salaja oma teaduskonna õppejõudude eest. Keset õhtust vestlust ja mõtiskelu koputati Uku Masingu suvila uksele.
«Sisse astus meie auväärne peapiiskop Alfred Tooming isiklikult. Kui ta sisenes, kõik kohkusid. Meie ja temagi. Selgus, et ta oli koputanud esimesele ettejuhtunud uksele, et küsida teed konsistooriumi peasekretäri juurde. Masing ütles, et, Alfred, istu ka meie kampa, ajame juttu. Ta siiski kiirustas ära. Mulle jäi see selgesti meelde. Jumala juhtimisel peapiiskop leiab su isegi metsa rüpest üles.» Andres Põderi sõnul on Masing olnud läbi aegade kirikule viljastav.
Koosviibimisel kõlas mõte, et Raikkülas pisikeses Paka paemurrus ja Rapla kirikuaias võiks olla dolomiidist nn Masingu pingid, kuhu oleksid lõigatud suurmehe luuleread. Et neil, kellel on mahti mõelda, oleks võimalus istuda Masingu auks.
Pärast peapiiskoppi esines keeleteadlane Kristiina Ross, rääkides teemal «Uku Masingu keeletõelus». Rapla raamatukogus jäi avatuks Uku Masingu maalide ja raamatute näitus.

Margus Mikomägi,
Nädaline

Uku Masingu juubeliaasta ettevõtmisi Raplamaal:
16. aprillil loevad gümnasistid Rapla pastoraadis ette Uku Masingu loomingust inspireeritud lühikirjandeid;
22. juulil, kihelkonnapäeval, toimub Uku Masingu loomingu ettelugemine Rapla kirikupargis;
juulis on Vallo Kepi filmi «Masingu maastikud» I–III esitlused;
11. augustil jumalateenistus Rapla kirikus, jutlustab Toomas Paul; juubelikonverents Lipal Raikküla lasteaias-algkoolis;
septembris on piknik Masinguga Masingu kodutalus, kus kõlab Uku Masingu luulelooming näitlejate ja muusikute esituses.

Nõnda peab ülendatama inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14b,15)