Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rapla koguduseelu üle saab ainult rõõmu tunda

05.04.2019 | | Rubriik: Kirikuelu
Raplas_teine

Peapiiskop Urmas Viilma on valmis gümnasistidele loengut pidama.

Peapiiskop Urmas Viilma töökalendrisse tuleb kokkusaamisi paigutada mitu kuud ette, et kuidagi õnnestuks vaba pooltund leida. Manööverdamisest pole aga juttugi, kui ees seisab mõne koguduse külastus „Peapiiskop läheb külla“ sarjas. Need päevad on peapiiskopil alati hoitud muudest tegemistest priid.

„Käigud kogudustesse on mulle olulised ja ka eriliselt südamelähedased,“ kommenteerib Urmas Viilma ise. „Enamik kogudusi asub kirikuvalitsusest kaugel. On tähtis, et ei tekiks tunnet kirikujuhtide võõrandumisest.“ Päevakavas on tavaliselt kohtumine vaimuliku ja kogudusega, aga enamasti ka kooli ja vallavalitsuse ning mõnikord lisaks haigla, muuseumi, raamatukogu või ettevõtte külastus.
13. märtsil viis sõit Raplasse õpetaja Mihkel Kuke ja koguduse juurde. Lisaks ringkäik vast­renoveeritud riigigümnaasiumis, kohtumised vallavalitsuse esindajate ja ajalehe Raplamaa Sõnumid tegijatega.

Kogukond tahab toetada hakkajat kogudust
„Olen olnud valla volikogus ja ka volikogu esimees. Seetõttu tean, et parim on vallajuhtidega kirikuteemadel arutleda nende oma keskkonnas,“ selgitab Urmas Viilma. Vallavalitsuste suhtumine kohalike koguduste tegemistesse on tema sõnul üldjuhul soosiv, kuid mõnikord on kogudus ka riik riigis – vaimulik ja kohaliku elu juht omavahel ei suhtle. Teinekord teenibki peapiiskopi visiit valda lihtsalt eesmärki koguduseõpetaja ja vallajuht ühte ruumi kokku tuua – edasine koostöö sujub tavaliselt juba palju ladusamalt.
Urmas Viilma sõnul tuleb kirikut puudutavad teemad kindlasti vallajuhtidega läbi rääkida. Kogudusel tuleks hoolitseda, et kiriku tegemised saaks sisse kohalikku arengukavasse, et sellega seotud kulutused võiks üldse olla arutlusteema edasisel eelarve koostamisel.
Koguduste ja kirikutega seondub valla eelarves rida „Religioon ja vaba aeg“, seega on toetuse saamisel iga kogudus võrdne kohalike rahvatantsijate, sportlaste ja kõigi teiste mittetulundusühingutega. Arvestama peab ka teiste kohapeal tegutsevate konfessioonide ja usuliste ühendustega. „Erinevus on siiski see, et luteri kiriku hoone kujutab endast sageli paikkonna olulist vaatamisväärsust,“ ütleb Viilma. „Valdades saadakse aru, et kui näiteks kiriku tornirist on viltu, siis pole selle parandamist õige oodata väikeselt koguduselt. Pigem tuleb mõnikord ette, et kogudus ei ole kordagi toetust küsinud.“

Kohtumine koolis
Ringkäik poole aasta eest renoveeritud ja juurdeehituse saanud Rapla riigigümnaasiumis on muljetavaldav. „See juurdeehitus on ehe näide sellest, kuidas nööbi külge on pintsak õmmelnud,“ nendib õpetaja Mihkel Kukk tunnustavalt. Vana maja kõrvale ja külge on kerkinud uus ja suurem hoone. Uue ja vana sümbioosis on õpilastele loodud keskkond, kus midagi enamat soovida ei oskakski: kaunid ja viimase vindini läbimõeldud ainekabinetid, ruumid grupitöödeks, auditoorium, väliklass, paigad vahetundidel õppimiseks, teisaldatav lava aktusteks ja etendusteks, isiklikud kapid, suurepärased ruumid õpilasesindusele ja kooli raamatukogu, kus vara tulijad isegi hetkeks suigatada võivad …
Urmas Viilma peab kooli 11. klassile loengu väärtuste teemal. Hakatuseks ütleb peapiiskop, et on olnud kirikuõpetaja 25 aastat, praegugi usundiõpetuse õpetaja, pärit Saue linnast. Õpilased saavad teada, et luterlikul kirikul on praegu 169 kogudust ja kui koguduseõpetajat võib võrrelda vallavanema või linnapeaga, siis praosti maavanemaga. Peapiiskop on luterlikus kirikus sellises võrdluses ametikohustustelt nii president, riigikogu esimees kui ka valitsusjuht ja tema ametivolitused kestavad kas pensionini või surmani.
Oma loengus väärtustest ei saa Urmas Viilma üle ega ümber äsja toimunud valimistest ja valija vastutusest. Viilma küsib, mida tähendab, kui keegi poliitikutest ütleb, et teeb väärtuspõhist poliitikat? Ja vastab ise: jutt lihtsalt mingitest väärtustest võib väga vabalt olla tühi sõnakõlks. Alati tuleb täpsustada, millistest väärtustest käib jutt. On need põhiseaduslikud, euroopalikud, läänelikud, kristlikud väärtused?
Kui jutt käib kristlikest väärtustest, siis peab ütleja arvatavasti silmas: armasta Jumalat ja armasta teist inimest nagu iseennast ning ära tee teisele, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kui räägitakse demokraatlikest väärtustest, siis ilmselt on mõeldud põhiõigusi, inimõiguste tagamist, võrdsust seaduse ees. Lõpetuseks esitab peapiiskop auditooriumile mõned intrigeerivad moraalsed küsimused, et ergutada edasist arutelu. Religiooniõpetus valikainena annaks hea võimaluse neil teemadel veelgi põhjalikumalt peatuda.

Vald ja kirik hoiavad ühiselt traditsioone
Rapla kiriku pastoraadi inglisaalis ootab südamlik vastuvõtt ning lookas pidulaud. Põhjus pole üksnes kirikupea kohalesaabumine, vaid küllap ikka see, et armastatud õpetajal Mihkel Kukel oli äsja sünnipäev. Nii on käsitööringi prouad seekordsel kokkusaamisel pannud rõhu keetmisele-küpsetamisele. Kohaletulnud kasutavad loomulikult võimalust usutleda peapiiskoppi kuumadel päevateemadel. On tunda, kui oluline on selline vahetu kohtumine nii koguduserahva kui ka küllatulnud peapiiskopi jaoks.
Rapla valla ja Rapla koguduse vahel on tänu 2004. aastal sõlmitud koostöölepingule juba palju aastaid kirikul toekas tunne ja seda vaatamata juhtide korduvale vahetumisele. Mihkel Kukk räägib valla ja kiriku ühistest pikaajalistest traditsioonidest, mis hõlmavad nii kultuuri, haridust, hoolekannet kui keskkonda. Omavalitsusega on selge ühine arusaam, mida ja miks ühiselt tehakse. Rapla valla arengukavas aastani 2025 on arvestatud nii kirikumuusika kui kiriku kontsertoreliga, kiriku kasutamisega kontserdipaigana ning pastoraadiga kunsti- ja fotonäituste korraldamiseks.
Rapla vallas on kolm luteri kogudust: Rapla, Juuru ja Vahastu. Kõik kuuluvad erinevatesse praostkondadesse, kuid omavaheline koostöö ja ka side vallaga on tihe. Advendiajal tegutsevad Raplas ühiselt vabakogudus ja luteri kogudus. „Luterlikul kirikul on hooned ja traditsioonid, aga vabakoguduses väga hakkajad noored inimesed,“ märgib Mihkel Kukk.
Vallavalitsuse esindajad tunnevad huvi luterliku kiriku liikmeskonna vastu. Viilma selgitab, et annetajaliikmete vähenemine on seotud demograafilise probleemiga, mis paratamatult kajastub ka kogudustes. Samas on märgata, et kuigi liikmesannetajate hulk kirikus väheneb, siis kirikuskäijate arv suuremates keskustes ja linnades seda ei kinnita. Teenistustel käivate inimeste osakaal on peapiiskopi hinnangul võrreldav Soomega, kus arvestuslikult 70% inimestest on luterlased.
Küsimus esitatakse ka kristlike koolide kohta. Vallavalitsuse esindajaid on üllatanud, et meie üldiselt sekulaarses riigis on kristliku kallakuga koole tegutsemas tervelt üheksa. Kelle algtõuge see on? Urmas Viilma annab koolidest ülevaate: Tallinnas tegutseb neli ja Tartus kolm kooli, lisaks kristlik kool Narvas ja Kohila mõisakool. Viilma sõnul on kristlike koolidega seotud peredest kaks kolmandikku kristliku taustaga, teised nõus kristlikel väärtustel põhineva haridusega. Pool kooliga seotud peredest on luterlased, ülejäänud mõne vabakoguduse, katoliku ja õigeusu kiriku liikmed. Neis koolides peetakse väga oluliseks väikseid klasse ning kooli ja kodu koostööd. Kristlikel koolidel õpilaste puudust ei ole ja pigem peetakse laienemisplaane.
Päeva lõpetab kohtumine nädalalehe Raplamaa Sõnumid toimetuses. Kohaliku lehe puhul on tähelepanuväärne see, et seda majandavad ajakirjanikud ise. Tegijad nendivad, et kvaliteet­ajakirjandust tehes jõukaks ei saa, kuid ometi hoitakse meelelahutuslikuks kippuval meediamaastikul oma kindlat joont ja tehakse kvaliteet­ajakirjandust.
Meedias muidu üpris aktiivse peapiiskopi seisukoht on, et kohalikes lehtedes on kiriku kõige olulisem esindaja ikkagi kohalik õpetaja. On hea, kui vaimulik on kohalike inimeste jaoks nime- ning nägupidi tuttav inimene.
Intervjuust peapiiskop seekord siiski ei pääse. 20. märtsi Raplamaa Sõnumites ilmunud usutluses on juttu nii emakeelepäevast, paastuajast kui ka laiemalt luteri kiriku rollist ühiskonnas.
Regina Hansen,
kirikuvalitsuse avalike suhete spetsialist

Rapla Maarja-Magdaleena kogudus
Kuulub EELK Lääne-Harju praostkonda
Vaimulikuks alates 1992. aastast Mihkel Kukk
Koguduse juhatuse esimees Raivo Erm
Liikmeid 2200
Annetajaliikmeid 484
Teenistusi peeti 133
Ristiti 26
Leeritati 16
Laulatati 8
Maeti 67
Allikas: EELK statistilised andmed 2018

Pildigalerii:

Rapla kogudus võttis peapiiskopi vastu pastoraadis kaetud lauaga. 2 x Regina Hansen

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. (Jr 17:14)