Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rannarootslaste peol lauldi ja tantsiti seekord kahe eest

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Märksõnad:  / Number:  /

14. juulil toimus Haapsalu piiskopilinnuses rannarootslaste neljas laulu- ja tantsupidu „Aiboland, mu arm“. Õigupoolest juba mullu suvesse plaanitud peole ei saanud Rootsist koorid ja tantsijad piirangute tõttu tulla ka tänavu, kuid esinejate read võrreldes varasemate aastatega õnneks ei hõrenenud ja pidu sai tavapäraselt uhke. Eestist pärit rannarootslased võtsid sedapuhku peost osa Postimehe videoülekande vahendusel.

Eestirootslaste laulu- ja tantsupeo piiskopilinnuses juhatas sisse trompetimäng piiskopilinnuse katusel ja palvus toomkirikus, kus vaimulikud ning kaunites Vormsi, Ruhnu, Pakri ja Läänemaa rahvariietes peolised palusid eelseisvale päevale õnnistust. Seejärel sammusid esinejad laulu saatel uhkes rongkäigus piiskopilinnuse õuelt ringiga läbi Haapsalu vanalinna, kust haarati kaasa sama rõõmsameelne peopublik. 

Piiskopilinnuse suurel õuel olid avatud raamatu- ja käsitööturg ning näitus. Võrreldes varasemate aastatega oli kogu peo kontseptsioon kompaktsem ja tantsud olid põimitud koorilaulude vahele. Laule armsa kodukandi ilust ja ülistuseks kõlas nii eesti kui rootsi keeles. Tantsupeo lavastus esitles eeskätt rannarootsi kogukondi ning traditsioone pärimustantsude ja pärimusest inspireeritud autoritantsudega. Laulude seas oli rannarootslaste rahvaloomingut („Jag är svensk“ on kirjutatud Gammalsvenskby külas, „Båndomst ien“ on loodud Noarootsi rahvalauliku Mats Ekmani poolt), uusloomingut, esimese laulupeoga seotud laule nagu Cyrillus Kreegi „Mu süda, ärka üles“ ja laene Rootsist (Roslageni valss jt). 

Päeva lõpetasid pidulaud ning ühistants ja -laul Rannarootsi muuseumis.
Ülekannet sai peopäeval jälgida Postimehe online– keskkonnas ja see on järelvaadatav Youtube’i lingil https://www.youtube.com/watch?v=Sg2mCYrmXSw.

Järgmine eestirootslaste laulu- ja tantsupidu loodetakse maha pidada juba kahe aasta pärast – mõistagi rootsieestlaste osavõtul ning selle võrra vägevamalt ja osavõtjaterohkemalt kui kunagi varem!

Regina Hansen,

konsistooriumi avalike suhete spetsialist