Rännak läbi pühakirja

21.09.2007 | | Rubriik: Määratlemata

Munamäe-ekskursioonile tulnud koolilapsi viiakse ikka ka Plaani kirikusse, kui seal uksed avatud. Kirikus nimelt oli vaatamiseks väljas 40 pliiatsijoonistust, mis kujutavad panoraamina pühakirja.

Kunstnik Marje Ernits rändas kaks aastat läbi pühakirja.
Kunstnik Marje Ernits rändas kaks aastat läbi pühakirja.

Ühel pildil, «Taevane Jeruusalemm», näiteks on kujutatud nelinurka, mille igas küljes värav, igas tornis keerubid. Linn pildil on täis elava Jumala valgust, Kristuse armastust – see on taevases valguses Jeruusalemm, kirjeldatuna Ilmutuste raamatus.

Pühakute figuurid piltidel on kujutatud seljaga, sest keegi ei tea nende inimlikke palgejooni.

Eriti võluvad joonistused koolipoisse. Figuraalsetes kompositsioonides on midagi pilkuköitvalt võimast, puhuti ootamatut sarnasust tänapäeva lapsi kasvatanud filmide tegelaskujudega, ehkki Piibli teemades rännanud kunstnik Marje Ernits (58) pole neid filme näinud.

EAÕK metropoliidi Stefanuse õnnistusel otsis ülempreester Rafael Hinrikus kunstnikku, kes võtaks teha hiigeltööd – joonistada kogu pühakiri panoraamina välja.

Märk näitas Marje Ernitsat, kes elab Kanepi vallas, maalib, joonistab, kirjutab ja kasvatab lilli. MTÜd Plaani Sõbrad häälestas otsust langetama veel ka Ernitsa kodus nähtud koopia ikoonist: fresko pühast Nikolausest. Nikolaus on ka Plaani kiriku kaitsepühak.

Marje on jõudnud ikka, kus ta võib pühenduda vaimsetele tegevustele – lapsed suureks kasvatatud, kohus pere ja ühiskonna ees täidetud. Ta on teadnud lapsest saati, et tahab saada kunstnikuks, aga «kust maalaps metsamehe peres selle mõtte võttis, ei tea ma isegi». Marje on oma valikud teinud neis raamides, mida annab talle maakodu, majanduslikud võimalused, inspiratsioon ja aastaaegade vaheldumine.

Elu eemal igapäevastest inimsuhetest annab vabaduse süvitsi mõelda ja säästab tühjast sundsuhtlemisest.

MTÜ Plaani Sõbrad otsis kunstnikku

Ja siiski – joonistada piibel? Mina, lihtsurelik? Kas see on õige tegu? – jooksid kahtlused läbi Marje pea. Isa Rafael ütles, et MTÜ Plaani Sõbrad jõudis ettevõtmise õigsuses selgusele enne, kui tegi otsuse tellida 20 graafilist lehte (pliiatsijoonistust) Vana Testamendi ja 20 Uue Testamendi teemal. See tähendas kunstnikule pea kaks aastat tihedat, kuid hinge ülendavat, rõõmsat ja temas endaski paljus selgust toovat tööd. «Nemad valisid episoodid ja jutustasid oma visiooni, mida peaks pildil kujutama, ja mina, kes ma nagunii lapsest peale kõike pildis näen, joonistasin selle paberile.»

Töö anti vaimseks kasvamiseks

Elujoon algab elupuu alt, Eedeni aiast. Algab koos inimesega ja lõpeb viimasel pildil taevase Jeruusalemma maa peale tulekuga. Elujoon on kujutatud 5 mm laiuse puhta valge joonena, mis läbib kõiki pilte. Pattulangemist kujutades langeb elujoon järsult alla ja lookleb siis tõustes ning mõõnates läbi terve panoraami. Pärast Aadama ja Eeva pattulangemist Jumal kahetses, et oli inimese loonud, sest inimene oli kuri ja halb. Seepärast pani Jumal keerubid valvama, et inimene enam kunagi paradiisiaeda tagasi ei saaks pöörduda. Nüüd tuli joonistada keerubeid.

Lugenud Piiblist Hesekieli raamatust keerubi kirjeldust, kuulanud isa Rafaeli selgituse, joonistas Marje keerubi kuju, kes näeb neljast küljest välja erinev – nagu lõukoer, härg, kotkas või inimene, sõltub, kust vaadata. Tal on ka kuus paari tiibu, käed igal pool, silmadega sõrad jalgade otsas ja käes mõõgad kui tulekeeled.

Tõesti – üks asi on seda lugeda ja teine asi pildiliselt näha.

Piibli imetegudest jutustav panoraam Plaani õigeusu kirikus Võrumaal Haanja vallas.
Piibli imetegudest jutustav panoraam Plaani õigeusu kirikus Võrumaal Haanja vallas.

Jumal Marje käe läbi

Marje:«Mõistsin oma missiooni – olin käsi, mis tõi paberile Jumala teod. Ma olin tänulik, et mind valiti selleks tööks ja et sain sel teel sammukese edasi astuda.

Töö käigus õppisin paljusid kaanoneid tundma, sealhulgas ikoonimaaliks vajalikku oskusteavet ja pühakute kujutamisele esitatavaid nõudeid.

Näiteks Kristuse sugupuud tähistavad 14 viinamarjakobarat ja sellest ka kaunid kuldsete viinamarjakobaratega raamid Kristust kujutavate ikoonide ümber.

Muidugi – kui kujutasin Kristust leiba jagamas, joonistasin ikkagi Eesti leiva ja selle, kuidas seda siin jagati, sest Kristuse tollast leiba ma ju näinud ei ole.»

Joonistades kirjutas ka raamatu

Marje kinnitab, et kasvas töö käigus Jumalasse. «Mõistsin, et õigeusk on minu jaoks endastmõistetav ja olemuslikult loomulik, sest selline on mu perekondlik taust isa poolt. Olin elanud ja järginud kristlikke põhimõtteid, nüüd tuli see arusaam vaid pealkirjastada. Paljut ma siiski ei teadnud ja selle töö käigus süvenesin ka iseendasse, sest tahtsin olla kõiges, mida teen ja tunnen, kindel.» Joonistustega samal ajal sündis lapse silme läbi sõjajärgset Eestit vaatlev mälestusromaan «Punane polügoon». Lahti seletatult tähendab see ergavat hulknurkset päikest.

Marje Ernits usub, et need kaks aastat oli talle vaimseks kasvamiseks kingitud aeg. «Usk kinnistab õiged väärtushinnangud, ilma selleta jääks inimesed tühjaks nagu kaubareklaam. Usk annab hingerahu, õpetab mitte endale asju või olukordi paluma, vaid palves olemist, rahu, tasakaalu – seisundit, kus õiged asjad tulevad ise juurde. Mina usun palvesse, ma ei karda enam eksida: olen teel.»

Plaanile kavatseb EAÕK luua dendropargi, kus pühakirja piltpanoraam oleks püsiekspositsioonis kõigile vaatajaile avatud.

Juune Holvandus

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)