Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Randar Tasmuth – inimene, kes kõneleb Jumalast

27.05.2020 | | Rubriik: Persoon kaasajast
Suur osa tänaseid vaimulikke on prof Randar Tasmuthi juures õppinud. Pildil professor Tasmuth pärast UI 2018. a lõpuaktust. Tiiu Pikkur.

31. mail saab 65aastaseks EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna dekaan, Uue Testamendi professor dr Randar Tasmuth – mees, kes on õppetöö juhtimisega seotud olnud juba 1992. aastast alates.

Ent esimesed mälestused sellest koolist ulatuvad tal lapspõlve, kui ta isa, õpetaja Renè Tasmuthiga instituudi jõulupidudel käis.

„Olen kogenud jõudu, mis isa jutlustest on välja paistnud. Rohkem kui kodused kõned ja vested on mulle meelde jäänud kirikupingis kuuldud isa jutlused ning koolieelikuna ja vahel hiljem ametitalitustel kaasas käies kogetud miljöö,“ on Tasmuth meenutanud. „Jutluste najal mõistsin juba teismelisena, et kunagi lõpeb ajalik surve ja ei ole vaja karta, et isa kuulutab kitsastes oludes nähtamatu, aga kord ilmsiks saava maailma asju.“

Kuid vaimulikust isa noormehe elukutsevalikut ei mõjutanud. „Isa ei suunanud otseselt elukutsevalikut. Pigem kutsus üles kainelt kõike läbi kaaluma ja mingit eriala omandama,“ meenutab poeg Randar, kes läks joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse õpetajaks õppima Tallinna pedagoogilisse instituuti. Lõpetamise järel töötas viis aastat kooliõpetajana. 

Vastuvoolu ujumise teele

Ometi küpses mitmete asjade koosmõjul pojaski soov vaimuliku ametile pühenduda. „Selleks mõjusid korraga kaasa sisemiselt selgemaks saanud Jumala kutse ning ka professorite Ago Viljari, Evald Sae ja Elmar Salumaa isikud. Nende kolme mõju inimeste ja akadeemiliste säraisikutena innustas võtma ette tee vastuvoolu ujumiseks kaheksakümnendate aastate alguses.“

Usuteaduse instituudis käis Tasmuth loenguid kuulamas juba enne otsest üliõpilaspõlve. „Olin alustanud Evald Sae juures heebrea keele ja Vana Testamendi õpinguid juba varem, lugesin Georg Fohreri ja Gerhard von Radi raamatuid saksa keeles, sellel ajal suure vaevaga. Suutsin kogu õppekava läbida nelja aastaga, mille hulgast ühe aasta õppisin Helsingi ülikoolis.“ 

Instituudis olid tol ajal õppejõududeks ka Voldemar Ilja, Harri Rein, Eenok Haamer, Kalle Kasemaa, Toomas Paul, Jaan Kiivit juunior, Jaan Unt, Robert Kannukene ja Herbert Kuurme.

„Sellest perioodist meenutan erilistena Kasemaad ja Pauli, kelle juures harjutustöid kirjutades mõistsin, et teoloogiline teadmine tõuseb tekstide maailmast ning teiste distsipliinide konstruktsioonid moodustatakse paljuski oma sisu piibliteadusest ammutavate teaduste nagu telliskivide kombineerimise alusel.“

Kolm aastakümmet õpetajate õpetaja

Sel aastal täitub Tasmuthil 30 aastat ajast, mil ta asus instituudis õpetama. „Toomas Paul kutsus mind enda abiliseks, ta oli siis üksi õpetamas, Kaide Rätsep ei olnud enam pikka aega õppejõuna töötanud. Kahjuks on meie akadeemiline üldsus selle väga andeka mehe nime juba üsna unustanud. 

Üheaastasest Helsingi perioodist jäi mulle püsiva töötegemise ind sisse ja varsti avanes võimalus alustada litsentsiaadiõpinguid, mis väikese vahe järel viisid doktorantuuri. Kogu pika välismaise kraadiõppe aja jätkus õppejõutöö instituudis ning aastani 1997 veel ka Kose ja Tuhala koguduse õpetaja ameti pidamine.“

Nüüdseks tunnustatud Uue Testamendi professor Tasmuth meenutab suunanäitajaid: „Sae ja Viljari vundamendid koos Kasemaa ja Pauli jätkumõjudega kinnistasid distsipliini suuna, kuhu liikuda. Uus Testament on uuritav vaid Vana Testamendi maailma baasil, mis teeb UT teaduse allikalise mahu määratult suureks. Hetkel kirjutan raamatut, mille loomust inglise keeles nimetatakse Biblical Theology of the New Testament. Peaaegu miski oluline Uues Testamendis ei ole mõistetav ilma VT põhjata. Kasutasin praegu sõna „põhi“, aga vahel ka „taust“, aga eks nende mõistete hermeneutilised nüansid on muidugi erinevad.“

Prof Tasmuth on arvukate artiklite ja õppematerjalide autor. Konkursi korras õnnestus tal instituudile võita kaks Eesti Teadusfondi granti aastail 2006–2008 ja 2011–2014. Need on võimaldanud konverentside külastusi, raamatute ostmist UI raamatukogule ning uurimisgruppi kutsutud liikmete abistamist. Nendes grantides on kaasa töötanud ja neist tuge saanud Urmas Nõmmik, Jaan Lahe, Arne Hiob, Vallo Ehasalu, Elo Süld, Ergo Naab. „Naabi magistritööd juhendasin UIs ja koos Jaan Lahega kasvatasime temast Uue Testamendi valdkonnas uue doktori,“ rõhutab ta järelkasvu tähtsust.

Koos kogetud rõõm

Mis pakub selles töös rõõmu? „Üliõpilaste õnnestumised ja koos kogetud rõõm loengute, lõputööde, aktuste kontekstides tõendavad ikka ja jälle seda, et Jumal kasvatab vilja inimeste kaudu. Kui lisada juurde sinoditel, vaimulike konverentsidel ja mujal kohatavad endised üliõpilased, siis ei oska neid kokku lugeda, igatahes on suurem osa tänaseid vaimulikke midagi 30 aasta jooksul minu juures sooritanud. Olen saanud nendega koos töötada. Mujal ühiskonna erinevates ülesannetes olevaid endisi üliõpilasi kohtab vahel üllatusena eri kohtades. Vahel tunnen nad ära, aga vahel võtab meenutamine aega – ah jaa, ka teie olite UIs õppimas! Auditooriumides sünnib sünergia osadusest ja üksteist rikastavatest mõtetest ning seda ei vahetaks ma 30 aastale tagasi vaadates mingi muu töö vastu.“

Aastast 1992 kuni tänaseni on Tasmuth korraldanud teaduskonna elu praktiliselt igas valdkonnas, ise ütleb, et see on olnud väsimuse ja siis jälle edusammu rõõmude segu. „Rõõmu teeb, et seoses instituudiga süttinud kirikusiseste ringkondade vahelised erimeelsused on korduvalt võidetud ja kirikule akadeemiline järelkasv kindlustatud.“

Kvaliteedimärgiga instituut

Kõikide Eesti-siseste ja rahvusvaheliste komisjonide välishindamiste ja kvaliteedikontrollide juures tegutsemine ja muu kontoritöö on võtnud 28 aasta jooksul ära väga suure tüki loominguks ja teaduseks vajaminevast ajast. Kuid Tasmuth rõõmustab, et täna on instituut jälle EKKA kvaliteedimärgiga pärjatud ja seda rahvusvahelise komisjoni hinnangu alusel seitsmeks aastaks antud tunnustust saab vaadata instituudi kodulehelt.

„Mulle teevad heameelt Usuteadusliku Ajakirja need erinumbrid, milles olen saanud aastate 2014, 2018 ja 2019 väljaannetes avaldada kokku neli rahvusvaheliselt retsenseeritud ja nüüd laialt kättesaadavat Pauluse antropoloogiat ja hermeneutikat käsitlevat artiklit. Need on kõik ingliskeelsed ja loetavad Akadeemilise Teoloogia Seltsi kodulehelt. 

Praeguses töös keskendun eestikeelsele õppekirjandusele ja püüan täita ühe puudujäägi. Mind innustab eestikeelse Uue Testamendi teoloogia õpiku kirjutamine, mis peaks UI toimetiste sarjas ilmuma septembris ja olema siis kättesaadav üliõpilastele ja käsiraamatuna ka vaimulikele.

Instituudis tehtavat tööd iseloomustab pinge tasemeõppele pidevalt rakendatava kvaliteedi välishindamise ja selle tagamiseks vajalike ressursside vahel. Siinkohal suur tänu ja eriline tunnustus kolleegidele, kelle motivatsioon ja loominguline töötahe on siiani meid tervikuna edasi viinud ja koos tänasesse päeva toonud.“

Pere kahel pool Soome lahte

Randar Tasmuthi pereelu on pikka aastaid kulgenud kahel pool Soome lahte: arstist abikaasa Tiina ning lapsed Martin ja Maarja peredega on nüüdki Soomes ja kriisiajale kohaselt suheldakse elektroonilise side kaudu.

„Nii nagu peaaegu maailma kõigil meditsiinitöötajatel, on ka Tiinal Espoo linnahaigla peaarstina kokkupuudet uue koroonaviiruse mõjudega. Mina näen seda siit üle lahe suhtlemisel sellisena, et tööpäevad on tal varasemast veelgi pikemaks veninud. Töö sisu on aga endiselt ametisaladuse pidamise müüri taga. Ootame kõik, et käigus olevad ja vajalikud liikumispiirangud peatselt vajaduse kaotaksid. Martin on osalt isapuhkusel ja samas teeb tööd kodukontoris, seega on noor kolmeliikmeline pere kenasti kodus. Meie pojatütar saab kohe aastaseks. Maarja on aastase pojaga kodus ja hetkel ei ole tööle minekuga kiiret. Tema abikaasa töö jätkub distsiplineeritud reeglite tingimustes ja kõik on terved olnud.“

Kohanemine eri olukordades

Koroonaviirusest tingitud eriolukord vajutas pitseri ka UI igapäevatööle, kaks sessiooni on toimunud omavahel kokku saamata ning osas ainetes toimib Zoomi platvormi kasutamine puudujääkide täitmisel professori sõnul üsna sobivalt. 

„Ained on aga väga erinevad ja näiteks magistriõppes eksegeetika meetodikursuse seminari pidamiseks sellest ei piisa, sest kohapeal laua ümber istumine kreekakeelse teksti lugemisega, materjalide sirvimisega ja selgitamisega ei ole asendatav. Kirjaliku kommentaari saatmine sellel alal on väga töömahuks ja kohmakas. Tehtu põhjal näen, et tulemus jääb palju alla tavaseminarile. Samas toimib mõne nii-öelda tavaloengu pidamine korralikult.

Suurel sessioonil mai keskel veel päriselt kokku tulla ei saanud, aga lõputööde kaitsmine juuni alguses on instituudi suures saalis korraldatav, sest vahesid saab hoida üle kahe meetri. Kaitsmisel piisab, kui korraga on kohal töö kaitsja, oponent ja komisjon. Tavakohaseid auditooriumis kuulajaid sellisel juhul kutsuda ei saa. Eksamid saab aga Moodle’i keskkonna ja e-kirjade abil sooritada ilma suuremate hädadeta. Akadeemilise aasta lõpu soorituste sisulise poole saab ära korraldada. Siiski jääb puudu inimeselt inimesele toimiva komponendi panus. Seda nii üliõpilaste kui ka õppejõudude poolt vaadatuna.“

Eriolukord, kirik, inimene

Prof Tasmuth vaatab eriolukorrale sellise pilguga: „Miks ei võiks Eestis alata taas usuline ärkamine, nagu seda ajaloos on olnud? Üks värskendav meelemuutus ja uus hingamine kogu rahvale nii vaimselt kui ka füüsiliselt! See võiks ilmneda suhtumises ellu, kaasinimesse, kogu loodusse, vähendada tarbetut tarbimist ja liigset reisimist, kasvatada armastust kodumaa ja Eesti mahetoidu vastu. Siin on olemas võimalus, et rahva ja maa pale võiks muutuda. Kirikuna on meil vaja oma missiooni veel selgemalt profileerida suunaga inimvarale misjoni, hingehoiu, kristliku kultuuri, diakoonia poolt pakutavate võimaluste kaudu.“

Tiiu Pikkur

Randar Tasmuth

Sündinud 31. mail 1955 Tallinnas

Hariduskäik: Tallinna 46. kk 1973, TPedI 1978 , UI 1986–90 (dipl), Helsingi ülikool 1998 (lic. theol.), 2004 (dr. theol.)

Teenistuskäik: Kose õp ja Tuhala h-õp 1988–97, Tallinna vik-õp 1998–2008, EELK vik-õp al 2008. Kirikukogu liige 1992–97, al 2008. EELK Usuteaduse Instituudi õppejõud al 1990. Usuteaduskonna prodekaan al 1992, dekaan al 1998, rektor 2006–2011. Dotsent aastast 2005. Professor al 2006

Autasud: EELK aukiri 2005, EELK Teeneteristi II järk 2006

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)