Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rahvusvaheline laagrikogemus Soomest

24.08.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

Soomes Partaharju laagrikeskuses toimus 25.–30. juulini 15. suurlaager «Sangarid» 10–14aastastele noortele. Esimene taoline telklaager korraldati juba 1951. aastal, esialgu küll ainult poistele.

Oskusliku juhendaja õpetusel valmivad maitsvad lõkkesaiad.
Oskusliku juhendaja õpetusel valmivad maitsvad lõkkesaiad.

Nüüdseks on Soome Poiste ja Tüdrukute Keskuse korraldatav laager kasvanud tõeliselt suureks – seekord oli laagrielu nautimas ligi 2000 sangarit Soomest ja umbes 60 väliskülalist Taanist, Suurbritanniast, Sambiast, Ugandast, Ukrainast, USAst, Venemaalt, Lätist ja Eestist. Eestit esindasid lapsed ja nende juhendajad Tartu Kristlikust Noortekodust, Tormast, Tapalt ja Tallinna Toomkogudusest.

Salvosjärve kaldal asuv laager oli jagatud viieks alalaagriks ehk külaks: Harjula, Purola, Kivilä, Niemelä ja Kumpula. Igal külal oli oma tunnusvärv ja hoogne tervitushüüd.

Laagripäevad olid täis huvitavaid ettevõtmisi. Toimusid lõkkeõhtud, kus oli koos kogu suur laagripere. See oli eriline elamus, kui vaatasime järve ääres künkal asuval platsil istudes, kuidas lapsi ja noori tuleb värviliste lippude-vimplitega lehvitades ja oma küla tervitushüüdeid hõigates üha juurde. Tõenäoliselt ei olnud keegi meist varem viibinud jumalateenistusel, kus oli korraga Jumalat kiitmas ja ülistamas 2000 last ja noort!

Laagrielu juurde kuulusid sport ja meisterdamine, teatrietendused, saime teadmisi skautlusest, välismisjonist ja esmaabist, õppisime lõkketulel saia ja pannkooke küpsetama. Üks suuremaid katsumusi oli seiklus läbi seitsme aastakümne Soome noorteajakirja JiiPee 70. sünnipäeva puhul. Kuuekilomeetrine maastikumäng toimus palavas päikesepaistes ja jahutavas hoovihmas, samas tuli igas peatuspunktis läbi lugeda info ajaloo kohta, vastata küsimusele ja sooritada nutikust või osavust nõudev ülesanne.

Laagri kauneimaid ja südamlikemaid hetki kogesime Ristikivi kirikus ja viimasel õhtul järve ääres, kui pimeduse saabudes süüdati kaldal risti valgustavad küünlad ja ka küünlad vees. Hääl pimedusest rääkis Jumala armastusest ja üksteise hoidmisest…

Ristikivi kirik on maailmas üks ainulaadsemaid. Öeldakse, et see on maailma kõrgeim kirik. Tegelikult pole looduse keskel asuval lihtsal puust kirikul päris katust, kiriku katuseks on taevas.

Usun, et lapsed said laagrist kaasa palju erilisi emotsioone: ühtsustunde, hakkamasaamistunde, vaikuses ja pühaduses suure looduse keskel olemise tunde. Sangarite laagris võisid end sangarina tunda kõik. Kangelane ei ole vaid see, kes saadab korda suuri tegusid või on teistest parem. Argielu kangelased oleme me kõik.

Riina Lõhmus

Tallinna Toomkoguduse pühapäevakooliõpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)