Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rahvusvaheline konverents tõi Niguliste kirikusse jumalateenistuse

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Rene Reinsoo (vasakul) oli konverentsile kuulama tulnud Alexander Eckerti ettekannet Kihelkonna kiriku Steini oreli dokumentatsioonist.  Regina Klee

Möödunud nädalalõpul Tallinnas toimunud III rahvusvahelise Baltikumi ajalooliste orelite säilitamisele pühendatud konverentsi raames oli Niguliste kirikus jumalateenistus.

Ettepanek korraldada jumalateenistus 13. sajandil rajatud saksa kaupmeeste kirikus, mis tegutses märtsipommitamiseni 1944. aastal, tuli konverentsi ühelt korraldajalt orelirestauraator Alexander Eckertilt, kes on Saksa Lunastaja koguduse liige.
Ühe põhjusena, miks katoliku koguduses peetud konverents ka Niguliste kirikusse jõudis, on teise korraldaja, Külli Eriksoni sõnul Niguliste kiriku uus orel. Tegu on ühega kahest Eestis hiljaaegu valminud oreliga, selle valmistaja on Ago Tint. Üks konverentsi raames toimunud oreliekskursioonidest viiski kakskümmend konverentsil osalenut reede pärastlõunal tutvuma uue pilliga, aga samuti kauni kirikuruumiga.
Paari kuu eest valminud, kuid siiani veel ametlikult avamata kooriorelit tutvustas meister isiklikult. Ta ütleb, et tegu on Põhja-Saksa barokktüüpi oreliga, mille on disponeerinud ja ehitamist juhendanud Peter van Dijk Hollandist Utrechtist.
Oreliehitaja ning muusikateadlase Rimantas Gučase sõnul kõlas orel ootamatult hästi. «Ago Tindil on ajalooliste orelite tunnetust, küllap on pill ka tehniliselt hästi tehtud, kuna kõlas hästi,» arvas ta.
Huvitav olnuks kuulda  eesti organistide hinnangut uue pilli kõlale ning mänguvõimalustele, kuid üllatavalt  ei olnud meie kirikumuusikud konverentsil esindatud.
Pühapäeva hommikul aga koguneti 1984. aastast muuseumi-kontserdisaalina tegutsevasse pühakotta jumalateenistusele, mille pidas Tallinna saksakeelse koguduse õpetaja Matthias Burghardt. Muusikaga teenis konverentsil kaasa meie oreliehitajast August Artur Terkmannist ettekande pidanud Martin ter Haseborg.
Viimati oli Niguliste kirikus saksakeelne jumalateenistus 68 aastat tagasi. Enne II maailmasõda oli Eestis Saksa praostkond, iseseisvusaastatel asutati oma kogudus näiteks Paides ja Rakveres, aga Nõmmel ehitas kogudus valmis ka oma kiriku (1932). Praegu Eestis tegutsev saksa kogudus kannab Nõmme Saksa Lunastaja koguduse nime. 1939. aastal lahkus Eestist 53 baltisaksa vaimulikku ja kaks emeriitõpetajat.
9. mail 1944 õhurünnakus tugevasti kannatada saanud Niguliste kirik oli algselt plaanis lammutada, kuid taastati siiski aastatel 1953–1984 ning seal on vaatamiseks välja pandud hinnalised kunstivarad.
Taotlus kiriku varad EELK-le tagastada, teiste hulgas Niguliste kirik, esitati riigile peapiiskop Kuno Pajula ajal. Pärast aastakümneid kestnud jagelusi kiriku tagastamise ümber ütles kultuuriminister Rein Lang sügisel juhatuse­esimeeste konverentsil, et valitsus otsib võimalust tüli lahendamiseks ja pühakoja tagastamiseks.
Sõltumata hoone kuuluvusest peab jätkuma muuseumi tegevus. Konsistooriumi avalike suhete spetsialisti Arho Tuhkru sõnul ei ole tänini suudetud otsust tagastamise kohta langetada.
Rita Puidet