Esileht » Uudis » Uudised »

Rahvustunnet ja isamaalisust hinnates

18.08.2021 | | Rubriik: Uudised

Nõo koguduse eestseisja oli 19. ja 20. sajandi vahetusel Hans Wühner, omal ajal tuntud rahvusliku liikumise tegelane.

Üheteistkümnendat korda tähistas kogudus laupäeval ja pühapäeval Hans Wühneri päeva, sest 13. augustil on tema surma-aastapäev. Tänavu möödus sellest 110 aastat, Wühneri sünnist möödub aga 13. novembril 185 aastat. Sel aastal olid ettevõtmisse kolmandat korda kaasatud praostkonna teisedki kogudused, pakkudes veelgi suuremat palveosadust, aga ka lihtsalt koosolemise rõõmu. Päevast lähemalt saab lugeda lehe järgmisest numbrist. Aga kes oli Hans Wühner (fotol)?

Kooliõpetaja ja haridustegelane, köster, koori- ja orkestrijuht, mõisaomanik, põllumees, kiriku eestseisja – kõik need vastused on õiged. Õige on seegi, et sünnipäraselt oli tema perenimi hoopiski Vanakubja. Ta on töötanud Paistu ja Tarvastu kihelkonnakoolis, olnud Aleksandrikooli mõtte üks algatajaid ja peakomitee liige ning tegev mitmes omaaegses rahvuslikus organisatsioonis. Märkimisväärne on tema mõju olnud õpilastele, kelle hulka kuuluvad hilisem keeleteadlane Mihkel Veske, Ado Grenzstein, keda teame ennekõike ajakirjanikuna, aga ka Nõo kirikuõpetaja ja lipulaulu autor Martin Lipp.

Nõo koguduse praegune vaimulik Mart Jaanson, kes ettevõtmise ellu on kutsunud, teab rääkida, et kiriku kunagise eestseisja mälestust peavad kalliks ka Kanadas elavad perekonna järeltulijad. Nimelt siirdus II maailmasõja lõpul Kanadasse Wühneri märterpastorist poja, Valga koguduse õpetaja Richardi noorim tütar Monika, kelle tütre Eva pere elab Toronto lähedal. Wühneri teise pastorist poja, Karula koguduse endise õpetaja Theodori järeltulijad elavad Saksamaal.

Rita Puidet

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)