Esileht » Arvamused » Artikkel »

Rahvuskaaslasi toetatakse ja peetakse meeles

15.04.2009 | | Rubriik: Artikkel

IX ESTO päevad 2004. a Riias tõid tänavatele eestlasi kogu maailmast. Foto: ÜEKNi arhiiv

Eestlaste koguarvuks maailmas loetakse tänasel päeval 1,1 miljonit. Ligikaudu 150 000–200 000 meist elab ja tegutseb väljaspool Eesti Vabariiki. Rahvuse, keele ja kultuuri paremaks säilitamiseks väljaspool Eestit on käivitatud rahvuskaaslaste programm aastateks 2009–2013.

Õigupoolest on praegune rahvastikuministri büroo koordineeritav ettevõtmine juba teine, jätkates analoogse programmi tööd aastatest 2004–2008. Kui varasemalt toetati idapoolseid eesti kogukondi, siis seekordne püüab ida ja lääne toetust tasakaalustada ning laiendada.

Programmi eesmärgid
Üks märkimisväärselt mahukas töölõik on seotud rahvuskaaslaste tagasipöörumisega. Lisaks sellele on töös hulk valdkondi: püütakse parandada eestlasi puudutava informatsiooni kättesaadavust üle ilma – nii seltside kui liikumiste osas; korrastatakse koos mäluasutustega ajaloopärandit, kajastatakse rahvuskaaslaste programmi rakendamist meedias, suurendatakse stipendiumide osakaalu, mis võimaldavad väliseestlastel kodumaa ülikoolides õppida.
Samuti kaardistatakse ja tähistatakse rahvuskaaslaste hauad ja objektid välismaal ning tagatakse nende säilimine. Oluliseks peetakse väliseestlaste kirikliku teenimise toetamist.

Koostöö kirikuga
Rahvuskaaslaste programmi üheks koostööpartneriks on ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, kelle poolt tehtava eest seisab hea õpetaja Leevi Reinaru. Tema sõnul võetakse kirikupoolset esindatust ja koostööd väga tõsiselt. Kirik on püüdnud kaardistada kirikliku teenimise vajaduse diasporaas ning saada ülevaadet hoonete hetkeseisust.
EELK-le on selleks aastaks programmi raames lubatud 120 000 krooni. Diasporaatööd kaasrahastab konsistoorium. Uute kogukondade kiriklik teenimine (Soomes, Belgias, Iirimaal) lükkub rahanappuse tõttu tulevikku.
Aga inimesed saavad ju ise rahataotluseks projekte kirjutada. Kui teil on häid mõtteid, mis toetaksid meie rahvuskaaslasi, ka kiriklikke ettevõtmisi, vormige need projektiks ja taotlege programmist raha. Selleks tuleb vormistada taotlus (http://www.rahvastikuminister.ee/public/TOETUSE_TAOTLUSE_VORM.doc) ja saata see aadressil aho.rebas@riigikantselei.ee. Järgmine taotluste esitamise tähtpäev on 1. august 2009.
Käesoleval aastal jagatakse programmi raames eri institutsioonide kaudu välja 14 miljonit krooni.

Töö tagasipöördujatega
Eelneva perioodi tööd kokku võttes ütles programmi üks koordinaatoreist, rahvastikuministri nõunik Aho Rebas, et kontakti saamine ja töö idapoolsete eestlastega on tunduvalt raskem, seal on takistuseks kaugused, kehv majandusseis, tehnika puudumine ja poliitiline surve. Lääne suunal töötavad kõik meediumid. Suuremad rahvuskaaslaste rühmad on kaardistatud.
Üks vaevanõudev töölõik on tagasipöördujate kohanemine, koolitused. Kodumaale naasvatele eestlastele ja nende peredele maksti tagasipöördumistoetust siseministeeriumi eraldisest SA Eesti Migratsioonifond kaudu.
Tagasipöördumistoetust maksti eesti rahvusest ja/või Eesti kodakondsusega isikule, kes on emigreerunud Eestist vähemalt 10 aastat tagasi või on sündinud välismaal.
2008. aastal sai migratsioonifondilt Eestisse tagasipöördumiseks toetust 242 välisriigist naasnud eestlast ja Eesti kodanikku. 2007. aastal maksti toetust 144 inimesele.
Tagasi pöörduvad enamasti noored pered – 242 tagasipöördujast 153 olid tööealised, 68 lapsed ja 21 pensioniealised. Lähteriikidest on jätkuvalt esikohal Venemaa, kust tuli 141 tagasipöördujat, sh Petserimaalt 112. Järgnevad Ukrainast (10), Soomest (7) ja Gruusiast (Abhaasiast) (6) naasjad. Eestlasi tuli koju aga ka sellistelt kaugetelt maadelt nagu Jeemen ja Guinea.
Migratsioonifond maksis tagasipöördumistoetusteks välja kokku 1 907 500 krooni. Keskmine tagasipöördumistoetuse summa inimese kohta langes 2008. aastal 7882 kroonini (2007. aastal oli see 13 923 krooni). Toetussumma languse põhjuseks oli taotluste arvu kasv samaks jäänud eraldatud vahendite juures.
Lisaks rahalisele tagasipöördumistoetusele pakkus Eesti Migratsioonifond Euroopa Sotsiaalfondi, rahvuskaaslaste programmi ja hasartmängumaksu laekumiste toel osale tagasipöördujatest ka tasuta eesti keele ja ühiskonnaga kohanemise koolitust.

Mari Paenurm

HUVITAV TEADA
 Suurimad eestlaste kogukonnad väljaspool kodumaad on Venemaal, Soomes, Rootsis, USAs ja Kanadas.
 Suurimad uued kogukonnad on Soomes, Belgias ja Iirimaal.
 Euroopa Liidu riikides õpib vähemalt 40 000 eestlast.
 Eesti keele õpet toetatakse 17 riigis.
 Praegu toetatakse kiriklikke talitusi väljaspool Eestit 9 paigas, aastaks 2013 loodatakse see arv viia 12ni.

ESTO toob eestlased Münsterisse

Seekordsed, arvult juba kümnendad üleilmsed eestlaste päevad toimuvad 26.–30. juunini Saksamaal Münsteris.
Münsteri linn tähendab paljudele meie kaasmaalastele midagi erilist: pärast  Teist maailmasõda asus linna lähedal suur eestlaste põgenikelaager. Paljudele, kes 50ndate aastate alguses Euroopast välja rändasid, oli just Münster see koht, kust algas edasine rännutee.
Praegune 280 000 elanikuga linn on nooruslik – pea kolmandik rahvast on seotud ülikooliga ning kohalik jalgrattapark on aukartust äratav.
Eestlaste kokkusaamispaigaks on põhiliselt Münsteri messi- ja konverentsikeskus. Planeeritud on palvus ja teenistus kirikus, kontserte, etendusi, konverentse, messikeskuses toimub ka valguspidu. Linnarahvas saab näha rongkäiku.
Rahvuskaaslaste programmist on ESTO korralduskulude katteks eraldatud 600 000 krooni. Seekordne kokkusaamine on küll planeeritust tagasihoidlikum, kuid iga eestlane on ESTO-le oodatud. Osalejatele pakutakse kuni maikuu lõpuni ESTO passe, Eestis saab neid osta rahvastikuministri büroost Aho Rebaselt. Passi hind on praegu veel 100 eurot. Ka ootab estolasi kaunis laulik päevakohase repertuaariga, neid saab Eestis kooriühingust proua Kaie Tanneri käest.
Huvilised leiavad täpsemat infot kokkutuleku koduleheküljelt www.esto2009.de.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)