Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rahvuskaaslased väljaspool kodumaad vajavad teenimist

23.03.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Helsingis Alppila kirikus olid nõupidamislaua taga Eesti ja Soome kiriku delegatsioon, mida juhtisid peapiiskop Urmas Viilma ja Helsingi piiskop Irja Askola. 2 x Erakogu

Piiskop Tiit Salumäe usub, et kevadisel kirikukogu istungil menetletakse EELK diasporaatöö seadust.

Kodu-Eesti kirik on läbi aastakümnete vastavalt oma võimalustele ja poliitilisele olukorrale hoolinud rahvuskaaslastest, olgu nende koduks Eestist ida või lääne poole jääv riik.

Eestlaste arv Soomes kasvab
Kui räägime eestlastest välismaal, täheldame vähemalt kolme suurt Eestimaalt lahkumise lainet. Esimene neist Vene impeeriumi aladelt aastail 1820–1917, teine II maailmasõja ajal ja selle järel ning kolmandat eestlaste lahkumist Eestist saame ise jälgida kaasajas.
Kui 3–4 aastat tagasi hindas Eesti saatkond Soomes eestlaste hulgaks 60 000 inimest, siis viimaste aastatega on neile lisandunud veel umbes 10 000 eestlast. Eestlasi on Soomes kaks korda rohkem võrreldes kristlaste hulgaga, kes end loevad EELK täieõiguslikeks liikmeteks kodumaal. Soome kogudustes töötab enam kui kümme eestlasest kirikumuusikut Helsingist Seinajoe ja Rovaniemini. Kirikuvalitsusest vaadatuna ei arva keegi, et selline hulk eestlasi Soomes võiks jääda emakeelse jumalasõnata.
Küll arvas 2015. aasta sügisel Kallio koguduse ülemkarjane Teemu Laajasalo pärast seda, kui Helsingi koguduste ühendust tabas eelarve 15 miljoni euro suurune kokkuhoiuvajadus, et tuleb alustada «tegevuskultuuri muudatustega». Üks muudatustest tabas ka eestikeelset kogudust kümmekond aastat teeninud õpetajat Tuuli Raamatut, kellega ei jätkatud varem igal aastal uuendatud töölepingut.
Helsingi koguduste ühenduse seisukoht oli, et «eestikeelne töö tuleb integreerida Alppila kiriku multikultuursesse tegevuskontseptsiooni». Tööle palgati 9. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2016 pastor Mira Salmelainen. Tema töölepingu lõppemine sügisel ei tähenda aga eestikeelse töö lõppemist. Veel kevadel kuulutatakse välja õpetaja leidmiseks konkurss.
Kuigi Teemu Laajasalo möönab oma avalikus ringkirjas, et eestikeelset tööd Helsingis ei saa nõrgendada, nähakse siiski eestikeelse iseseisva töö kõrval selle integreerimist Alppila kiriku multikultuursesse keskkonda. Samas kirikus käib peale soomlaste ja eestlaste koos ka hiina, ungari, kongo, kameruni kogukond.

Eestikeelse kogudusetöö laienemine
Piiskop Salumäe on seisnud hea selle eest, et eestikeelset kogudusetööd Helsingis on arutatud kõrgel tasemel mõlemal pool Soome lahte. Viimasel koosolekul Helsingis Alppila kirikus juhtis Eesti delegatsiooni peapiiskop Urmas Viilma ja Soome delegatsiooni Helsingi piiskop Irja Askola.
Kohtumisel tõdeti, et tegemist on Eesti ja Soome kiriku vahelise pikaajalise koostööga, mis peaks antud kujul jätkuma ja võimalusel laienema üle Soome. Moodustati tegevuse arendamiseks töörühm, kes järgmiseks kokkusaamiseks valmistab ette eelnõu, kuidas eestikeelse teenimisega Soomes jätkata.
Kuulati ära mõlema osapoole seisukohad. Kõneks oli ka vastastikuse ordinatsiooni tunnustamine vastavalt Porvoo lepingule (1996). Soomes on elamas Eestis ordineeritud vaimulikke ja miks mitte neid kirikutöösse rakendada.
Helsingi koguduste ühendus jätkab eestikeelse kogudusetöö toetamist, sest eestlaste jätkuv ümberasumine Soome seab ka kirikule uusi väljakutseid nende integreerimisel Soome ühiskonda. Tõdeti, et tööd tuleb laiendada väljaspool pealinna piire.
Espoo koguduse eestlasest õpetajal Raigo Liimanil oli tuua positiivseid näiteid sellest, kuidas kogudus töötab erinevate rahvusgruppidega, sealhulgas eestlastega. Näiteks on erivajadustega inimeste hooldekodus Rinnekotis tööl märkimisväärne hulk eestlasi. Sealses kabelis toimuvad regulaarsed eestikeelsed jumalateenistused. Aprillis saab aga Espoo koguduses leeriõnnistuse esimene eestlaste leerigrupp.
Rahvusvaheliseks ja multikultuurseks linnaks peetavas Salos elab u 2000–3000 muud keelt kõnelevat inimest. Sealse koguduse pastor Timo Viitanen, kes räägib head eesti keelt, korraldab mõned korrad aastas eestikeelseid jumalateenistusi. Nii Espoos kui ka Salos on aktiivselt eestikeelsesse töösse lülitunud ka ingerlased.

Ajaloolised eestlaste kogukonnad
Tiit Salumäe hinnangul läks Helsingi kohtumine korda, mõlema kiriku delegatsioonid kinnitasid koostöö toimimist. Tehakse täiendavaid majanduslikke arvestusi, mida toob kaasa eestikeelse kogudusetöö säilitamine ja laiendamine Helsingi koguduste ühendusele.
Nenditi, et uued olukorrad seavad ka uusi nõudmisi, aga lähtekohaks jääb see, et eestikeelne kogudusetöö on aastakümneid, et mitte öelda 100 aastat, olnud Soome kirikus eraldi töösuund. Püha Pauluse kogudus alustas ametlikult tegevust Helsingis 1914. a Kambjas sündinud õpetaja August Nigoli juhtimisel, kuigi jumalateenistusi oli Soome pealinnas peetud varasemaltki. (Riho Saard)
Pilku ajalukku heites teame, et esimene eestlaste pühakoda väljaspool Eestit kerkis 1860. aastal Peterburis, kus toona elas ka suurim eestlaste kogukond. 28 aastat hiljem (1888) said oma kiriku eestlased Siberis Ülem-Suetuki külas. 26 aastat hiljem (1914) kerkis esimene eestlaste kirik Ameerika mandril Wisconsinis Irma külas.
Ameerikas sündinud ja Kanadas elanud, ligi veerand sajandit Eestis teeninud Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir on Irma küla kirikust kirjutanud Eesti Kirikus (2014).
Minevikku oskame hinnata, aga tulevikuprognoose teha paraku mitte ja nii tõdeb õp Piir: «Kuhu tänapäev meie rahva laiali paiskab ja millise jälje kiriklik tegevus nende ellu jätab, seda teab vaid Jumal.»
Sirje Semm

Piiskop Tiit Salumäe ja Helsingi eestikeelse kogudusetöö juht õpetaja Mira Salmelainen.

Liiman,Raigo7 Raigo Liiman, Espoo toomkoguduse pastor:
Eestlased on liikunud läbi aastasadade Soome ja soomlased Eestisse. Võime rääkida 700 aasta vanusest nn sõbrakaubandusest. Lisaks on keel, meel, ajalugu ja kultuur naabrid kokku liitnud. Kultuuride lähedus on nii suur, et inimesed võivad sulanduda juba esimeses sugupõlves kohalikega mõlemal pool lahte.
Näiteks kirikuraamatute järgi oli aastal 1710 Espoo u 3000 elanikust Eesti päritolu 10%. Kas nad olid kõik rootsi- või soomekeelsed, seda ei teata. Espoo lähedal on isegi paik nimega Estby (Eestinkylä).
Espoos ei toimu praegu eestikeelseid regulaarseid jumalateenistusi. Oleme eestlased suunanud Helsingisse. Näen aga seda, et sõpruskogudustel Eestis on palju anda ja sealne õpetaja võiks külastada Soomet ning võimalusel kiriklikke talitusi toimetada. Et Soome kirikus ressursid vähenevad, siis on siin lai tööpõld ka vabatahtlikul tegevusel. Eestist õpetaja tulemise kiitis heaks ka piiskop Tiit Salumäe. Pikemas perspektiivis tuleks kindlasti mõelda teistele lahendustele.
Espoo toomkoguduses on igal aastal eestikeelseid kiriklikke talitusi (2015. a 12). Traditsiooniline on olnud rahvuskaaslastele korraldatud jõulukontsert, kuhu tuleb esineja Eestist, ja huvi selle vastu on olnud ülisuur. Eestlased vajavad Soomes ka lihtsalt nõustamist ühiskonna toimimise asjus, abi isiklikes küsimustes ja hingehoidu.
Regulaarselt on kogunenud Espoos kaks eestikeelset koguduserühma. Aprillis saab leeriõnnistuse esimene eestlaste leerigrupp 15 osavõtjaga, kus õpetajana on minu kõrval olnud ka Tuuli Raamat. Kõigel sellel, millel on Taevaisa õnnistus, on ilmne eesmärk õnnestuda. Usun, et kahe kiriku kontaktid eestlaste teenimise küsimuses jätkuvad.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)