Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Rahvuselt puhastverd eestlane – Gerhard Pärli

22.12.2009 | | Rubriik: Persoon minevikust

 14. detsembril möödus 120 aastat kuulsa järvamaalase, praosti ja Paide linnapea Gerhard Pärli (varem Perli, fotol) sünnist.
Ta sündis 1889. aastal Kavastu vallas kooliõpetaja pojana, õppis kohalikus vallakoolis, Tartu linnakoolis, Treffneri ja Aleksandri gümnaasiumis. Pärli võttis osa I maailmasõjast, lõpetas 1916 Odessa sõjaväekooli ja osales leitnandina Vabadussõjas.
Õpingutesse ülikooli usuteaduskonnas tuli sõdade tõttu pikk vahe, alustas 1912, lõpetas 1923. Akadeemiliselt kuulus korp! Fraternitas Estica perre. 1920 abiellus sakslanna Mary-Anna Steinbergiga, neli aastat hiljem sündis poeg.
Gerhard Pärli sooritas prooviaasta Tartus Pauluse koguduses Arnold Habichti juures ning õpetas Tartu koolides usuõpetust. Ta ordineeriti 1925 ning kinnitati Paide ja Anna koguduse õpetajaks 27. veebruaril samal aastal.
Osales aktiivselt poliitilises elus, olles Isamaaliidu Paide osakonna esimees ja Järvamaa komitee liige, ka valiti Pärli Paide linna volikogusse ja alates 1930. aastast linnapeaks.
Pärast abikaasa surma 1933. aastal abiellus Pärli kolm aastat hiljem kadunu õega. Kuigi pere kõneles kodus saksa keelt, nimetati Gerhard Pärlit 1939. aasta Päevalehes rahvuselt puhastverd eestlaseks.
Omades suurt tunnustust ka kirikurahva seas, valiti Pärli 1935. aastal Järva praostiks. Kui 20. juunil 1937 toimus Amblas praostkonna vaimulik laulupäev, kirjutas praost Pärli selleks puhuks välja antud trükises: «Kristlik kirik aastatuhandete jooksul teab rääkida Jumala imetegudest. Ta teab rääkida sellest, mida ükski silm näinud pole ja ükski kõrv pole kuulnud, suurest Jumala armastuse imeteost Jeesuses Kristuses, sellest arusaamata Jumala armastusest, mis käib üle inimese mõistuse. Sellepärast on see laul ikka uus, jääb ikka uueks ja sünnib ikka uuesti inimhinges ühest aastasajast teise.»
Kaks aastat hiljem, kui ajalehed iga päev kirjutasid sõjasündmustest läänes, tegi Päevaleht mitmel korral juttu ka Gerhard Pärlist, andes teada, et Paide linnapea ja ühtlasi Järva praost siirdub koos lahkuvate sakslastega Saksamaale ja et Paides pole selle tõttu pahameel vaibunud.
Gerhard Pärli suri Saksamaal Sedlinghausenis 3. veebruaril 1956. Talle on antud Vabadussõja mälestusmärk, Eesti Punase Risti 2. järgu teenetemärk ja Soome Valge Roosi Ordu 2. klassi aumärk.
Rita Puidet

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)