Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rahvast jätkus nii kirikusse kui kontserdisaali

11.12.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Tegusal jõulukuul 80 aasta eest 1933 toimus palju muusikaüritusi ja jõulueelsele ajale kohaselt heategevuslikke ettevõtmisi.

2. detsembril esietendus Pärnu Endlas Mehuli ooper «Joosep». Muusika mõjus lihtsa ja loomulikuna, originaalorkestratsioonis puudusid oboe ja fagott, nende aset täitis klarnet, kohati ka klaver. Orkester oli suurendatud 15 liikmeni, lavatagust koori etendas Eliisabeti kiriku koor.
Joosepi osa laulis lavastaja Hugo Malmsten, kelle lüüriline tenor oli meeldiv, ehkki mitte lõpuni koolitatud. Jakobi osaga tuli hästi toime noor bariton A. Palm. Hoopis halb kool leiti olevat Simeoni osas Herman Andresenil, kes ei olevat suutnud ühtki vokaali selgelt hääldada. Benjamini osa oli justkui loodud Elsa Maasikule.

Muuseum sai täiendust
8. detsembril anti Tartu Maarja kiriku muuseumile üle koorijuhi ja laulja Leenart Neumani isiklikke mälestusesemeid. Talituse juures viibisid Aleksander Läte, Richard Ritsing, Karl Eduard Sööt ja kadunu lesk lauljatar Paula Neuman.
4.–8. detsembrini korraldas Tallinna praostkond Kaar­li, Jaani, Peeteli ja Toomkirikus evangeelse nädala, mille korjandus pidi minema sisemisjoni heaks. Taheti astuda ilmalikustumise ja lahkusuliste propaganda vastu. Kõik kirikud ei tulnud iga päev rahvast täis, kuid osavõttu loeti siiski küllaldaseks.
Võnnu koguduse täiskogul juhiti tähelepanu sellele, et maanoored tihti linna leeri lähevad, sest seal saab vähem kui nädalaga «asja ühele poole».
Sel päeval olid koos ka Mihkli kihelkonna Riintali kristlased. Tunti muret Jumala sõna leviku pärast. Mihkli ja Audru kirik olid Riintalist kaugel, mistõttu usuelu kippus leigeks jääma. Mõnelgi kirikumaks juba 10 a maksmata, lapsed ristimata, unustati leeriskäimine, armulaud ja laulatused. Kasvasid kurjus ja elukommete toorus. Otsustati asutada abikogudus, kuhu end kohe üles andis 25 inimest.
Tartu Jüri õigeusu kirikus oli solistide ja koori osavõtul vaimulik kontsert, eesti keeles esitati Tšaikovski, Bortnjanski, Arhangelski jt töid, lisaks Soome õigeusu kirikumuusikat. Juhatas Nikolai Kokla.
Oma esimese jumalateenistuse pidas seni Saaremaal töötanud Tartu Pauluse kiriku uus õpetaja Harri Haamer. Ajaleht Meie Maa kirjutab: «See on Saaremaa saatus. Kes vaimuannete poolest keskpärasest parem, teistest peajao pikem, see kutsutakse mandrile.»

Koguduse oma vanadekodu
Tallinna Jaani vanadekodu tähistas 10. detsembril oma 10. aastapäeva hommikuse jumalateenistusega. Ka perekonnaõhtust võtsid koguduse liikmed rohkel arvul osa. Kohal oli Tallinna linnapea Uesson, laulis koguduse noortekoor Udu Topmani juhatusel, kaetud oli tee- ja kohvilaud. Kümne aasta jooksul oli vanadekodus viibinud 247 hoolealust, detsembris 1933 oli neid 112.
Treffneri gümnaasiumi 50. aastapäeva pidustused algasid 15. detsembril piduliku jumalateenistusega Tartu Peetri kirikus. Jutluse pidas vilistlane prof Johan Kõpp. Kaasa teenis teisigi vilistlasi: õpetajad K. Kool Maarja-Magdaleenast, A. Tammik Valga Peetrist ja A. Võõbus Tartu Paulusest.
Kristlik Noorte Naiste Ühing korraldas 16. ja 17. detsembril ülikooli kirikus jõulumüsteeriumi-jumalateenistuse evangeeliumi tegelastest. Jutlustasid prof Rahamägi ja õpetaja Taul, muusikalise osa eest hoolitsesid Alice Kopli-Wiegand, Evald Laanenbeck, Enn Võrk, meestertsett, tütarlastekoor ja segakoor Cantate Domino.
Jõulusõnumit viidi ka vanglatesse, haiglatesse ja vaestemajadesse. Eestimaa Pimedate Abiandmise Selts korraldas jõulukinkide jagamise, jõuluevangeeliumi tõi pimedateni õpetaja Sommer. Lauldi jõululaule, järgnesid konservatooriumi üliõpilaste muusikaettekanded. Traditsiooniks oli saanud Meremisjoni Seltsi jõulupuu Meremeeste Kodu saalis, kus jumalasõna levis eesti, rootsi, saksa või inglise keeles.

Algupärased etendused
Vanemuises tuli esimesel jõulupühal lavale Richard Ritsingu muusikaga Mari Avarsoo algupärane lastenäidend «Püha öö». Üle-Eestilise Noorsoo Ühingu Tartu Osakond korraldas jõuluõhtu 25. detsembril. Kavas olid Ri­chard Ritsingu juhatatud segakoorilaulud ja näidend «Õpetajahärra seiklused».
29. ja 30. detsembril etendasid asjaarmastajatest näitlejad Estonia kontserdisaalis Paul Sepa lavastatud müsteeriumi «Elu ohver», muusika oli kirjutanud Johannes Jürgenson. Lava ilmestasid gooti kaared, küünlad, kiriklik meeleolu ja orelimuusika, looja vägevus ja tema looduse ilu.
Laval võis näha Aadamat ja Eevat ning nende lapsi pärast pattulangemist. Poeg Aabel on karjane, kes tänab Jehoovat kõige hea eest, Kain aga põllumees, kes on pahane Jumala peale oma ebaõnnestumiste pärast. Aabeli ohver meeldib Jehoovale, Kaini oma mitte. Jumal jätab Kainile lunastuse lootuse, kui ta mõistuse valguse abil ligineb Jumalale.
30. detsembril suri 83aastasena endine Vändra köster ja organist Arnold Friedrich Rossmann. Alates 1889. a oli ta töötanud Vändras, 1925 oli jäänud pensionile. Arnold Rossmann oli tubli muusikamees, kes asutas ja juhatas nii pasuna- kui laulukoore. Köstriametit oli pidanud juba tema isa Carl Friedrich Rossmann, köstriks õppis ka Arnold Rossmanni poeg Elmar-Friedrich Rossmann (Priit Ardna).
Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)