Rahutu hingega kirikuõpetaja Peeter Kohandi

7. aprillil möödus sada aastat kirikuõpetaja Peeter Kohandi sünnist.

Tartumaal Aru vallas rendikohaomanik Karl ja Ann Kochi kaheksalapselise pere viienda lapsena sündinud Peeter, eestindatult Kohandi, oskas juba viieaastaselt lugeda, lõpetas kohalikus algkoolis kolm klassi.
Üliõpilaspõlves on ta lapsepõlvest meenutanud, et isa süvenes vabal ajal «tarkuseraamatu sügavusisse, enamasti aga uurides kohti Vanast Testamendist. Piiblit oli isa lugema hakanud õige varakult ja nii oli ta laste suhtes alati manitsev, õpetav, valju, pääletikkuvgi, mis väljendus asjaolus, et noomis piiblit lugema».
Õppimine sujus edukalt, seepärast otsustasid vanemad lubada Peetril edasi õppida Tartus Treffneri gümnaasiumis, kuhu ta võeti vastu 5. klassi. Oma mälestuste järgi oli poiss sentimentaalne, äärmiselt tundlik ning võis tundide viisi jälgida looduspilte ja mõtiskleda. Juba varakult ilmnesid temas sisemised konfliktid, kartus patu ees.
«Gümnaasiumiaastad, iseäranis algaastad, olid mulle päikesepaistelised, kuid ühtlasi rasked ajad. Tuli võidelda puudusega ja teinekord halva tervisega, kuid see ei suutnud töö indu nõrgestada,» on Peeter Kohandi kirjutanud oma eluloos. Kooli lõpetas ta 1927. aasta kevadel.
Sügissemestril asus ta juba oma sõnul sisemisel kutsel ja isa soovil õppima usuteadust. Hiljem on ta meenutanud: «Ülikool on mitmeti olnud õnnistusrikkaks kohaks nii usuliste tõdede fikseerimise, kontrollimise kui ka enesearendamise mõttes ja isiksuse ning tahtekasvatuse mõttes. Palju tänu võlgnen armsatele professoritele, kes suutsid nii palju teid kätte juhatada ja rohkem selle juure, kes on Tee, Tõde ja Elu.»
Kohandi oli Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi ja korp! Liivika ning akadeemilise meeskoori liige. Suure lauluhuvilisena on ta andnud soolokontserte paljudes meie kirikutes.
Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas ta 1932. a sügisel, oli prooviaastal Koerus õpetaja August Pähni, Amblas Johannes Willbergi ja Tapal Jaan Gnadenteichi juures. Konsistooriumieksamid sooritas Kohandi aprillis 1933 ja ordineeriti 16. juulil Tallinna Toomkirikus õpetajaks. Kinnitati ta Järva praostkonna vikaarõpetajaks.
Suure pidulikkusega seati Peeter Kohandi 15. septembril 1935 Ridala koguduse õpetajaks. Juba eelmisel päeval saabus piiskop Hugo Bernhard Rahamägi abikaasa Edithiga Ridalasse, kus neid tervitasid laulu- ja pasunakoorid. Introduktsiooniteenistusel viibisid ka Lääne praost Haller ja teised praostkonna õpetajad.
Siiski kujunes hiljem selle õpetaja saatus käänuliseks: mais 1944 karistati Peeter Kohandit Lääne praosti otsusel noomitusega. 2. juulist 1945 vabastati Kohandi Ridala koguduse õpetaja kohalt. 1946–47 oli ta Nõos hooldajaõpetaja, novembris 1949 vabastati ta Puhja õpetaja ametikohalt ja määrati taas Nõkku, esmalt õpetaja kohusetäitjaks, kaks aastat hiljem õpetajaks.
Teenimisaeg Nõos jäi siiski lühikeseks – 1954. aasta lõpus oli Kohandi juba Sangaste ja Laatre koguduses, mida jäi teenima neljaks aastaks. Veel lühemaks jäi teenistusaeg Viru-Jaakobi (1958–59), Koeru, Kihelkonna ja Kärla koguduses. Peapiiskop Jaan Kiiviti otsusega 19. novembrist 1959 määrati Kohandi teenima Anseküla ja Jämaja kogudust.
Jaanuaris 1966 sai peapiiskop tollasest Kingissepa rajoonist kirja, mis teatas, et Jämaja külanõukogu piires oli 21. jaanuari ööl tulekahju. Järgmisel hommikul leiti majarusude seest Peeter Kohandi laip. Üks elutee oli lõpule jõudnud.

Koostanud Rita Puidet