Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Rahu riigis, rahu südames, rahu Jumalaga

05.02.2020 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
rahu100

Tänujumalateenistuse jutluses sidus peapiiskop Viil­ma Tartu rahu sündmuse küünlapäeva sümboolikaga ehk ühendas rahu ja valguse. Kätlin Liimets

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistati üle Eesti paljude üritustega. Erilise pidulikkusega kulmineerusid need lepingu sünnilinnas Tartus, kus asetleidnu seas toimus rahvarohke oikumeeniline jumalateenistus Jaani kirikus. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma.

Pidurüüs Tartut tervitas küünlapäeval viis soojakraadi, õrn vihmasadu ja üle Eesti kokku sõitnud rahvas, kes võttis rohketest üritustest ilmselge rõõmu saatel osa. Saja aasta eest olla olnud 12 külmakraadi. 2010. aasta „Eesti loo“ saates kõneles ajaloolane Küllo Arjakas, et tollase ajakirjanduse pinnal otsustades võeti rahulepingut rahva seas vastu rahulikult. Sõjast räsitud aeg oli raske. Küll olla rahudelegatsiooni Tallinnas Balti jaamas oodanud sadu inimesi, kes Jaan Poska ilmudes hüüdsid vaimustusest „Hurraa!“ ja „Elagu!“, mehed loopisid mütse, naised lehvitasid pearätte. Õhus oli harukordne elevus.

Rahvarohke tänuteenistus
Pool tundi enne oikumeenilise tänujumalateenistuse algust oli Tartu Jaani kirikuski omajagu elevust. Äsja oli lõppenud mälestustseremoonia Kalevipoja ausamba juures, kust liiguti, lipud kõrgel lehvimas, kiriku suunas. Pingiread täitusid kiirelt, tehti viimaseid ettevalmistusi, süüdati mälestusküünlaid. Teiste seas saabusid ka president Kersti Kaljulaid, välisminister Urmas Reinsalu, riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Tartu linnapea Urmas Klaas.
Päeva jooksul toimunud ilma kutseteta üritustest võiski Jaani kirikus ja Eesti Rahva Muuseumis, kus priipääsmega uudistati Tartu rahulepingu originaali, kõige enam rahvast näha. Eks ole oma silm kuningas ja ristirahva süda suunatud tänutundes oma Jumala poole.

Rahu ja valgus
Orelivilede (Kaisa Kuslapuu) ja oboehelide (Gregor Kulla) saatel sisenes protsessioon: lippe kandvad korporatsioonide esindajad ja teenivad vaimulikud peapiiskop Urmas Viilma, EKNi asepresident Meego Remmel (EEKBL), pastores locorum Triin Käpp ja Naatan Haamer ning pastorid Kristel Engman, Hele Kulp (Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus) ja prof Tarmo Kulmar.
Pärast algussalme ja pihti laulsid õpetajad Käpp ja Haamer kahehäälselt ülistuslaulu pühale kolmainsusele, mis oli jumalateenistuse üks puudutavamaid hetki. Päevapalve „Kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja teeniksime üksteist Sinu armastuses“ tõstis esile tänujumalateenistuse rõhuasetuse ja juhtis kirikulised sõnaliturgiasse.
Jutluses sidus peapiiskop Viil­ma, kes rahvusliku tähtpäeva olulisust rõhutades kandis sinist stoolat, Tartu rahu sündmuse küünlapäeva sümboolikaga ehk ühendas rahu ja valguse: „Hoolimata Tartu rahulepingu allakirjutamise ja kehtima hakkamise silmapilgu pea märkamatust kestvusest, oli selle hetke ajalooline tähendus eesti rahva mineviku ja tuleviku seisukohast hindamatu. /- -/ Rahulepingu laual põlenud küünlast sai vaibakunstnik Anu Raua poolt mõne päeva eest esitletud Tartu rahule pühendatud vaiba üks kesksetest sümbolitest. See küünal juhatab meid sümboolselt tänase küünlapäevani ning kirikukalendris sellele kirikupühale märgitud juhtmõtteni: Kristus – Jumala kirkuse sära. /- -/ Vaga Siimeoni poolt paganate valguseks nimetatud Jeesuse sündi ennustas ette juba prohvet Jesaja, kes kutsus teda muude tiitlite seas ka Rahuvürstiks (Js 9:5). Jeesus ise nimetas ennast aga maailma valguseks (Jh 8:12). Nõnda kohtuvad küünlapäeva sõnumis tähendusrikkalt – rahu ja valgus.“

Kaks Tartu rahule pühendatud kirikut
Pärast kirikupalvet, ühist meie­­­isa­palvet ja peapiiskopi õnnistust lauldi püsti seistes suust ja südamest „Hoia, Jumal, Ees­­tit“, väljendades oma tänumeelt Loojale ja andes märku, kui oluline on ristirahvale, et oleks rahu riigis, südames ja rahu tõelise rahuallika Jumalaga.
Päev jätkus miitinguga Tartu rahu platsil, Vabadussõja uue koguteose esitlusega linnamuuseumis, kus sai imetleda ka tähtpäevaks valminud Anu Raua seinavaipa, ja piduliku aktusega Vanemuise kontserdimajas. Kindlasti ei saa sel päeval mööda minna ka kahest luterlikust kirikust, mis pühendatud Tartu rahule. 1924. aastal nimetati Tallinna Nõmme luterlik kirik Tartu mälestuskirikuks ja Ida-Virumaal kannab rahu nime Tudulinna kirik.
Kätlin Liimets

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)