Esileht » Arvamused » Kolumn »

Rahu on kristlaste alatine eesmärk

25.04.2018 | | Rubriik: Kolumn

Merille Hommik

Möödunud nädalavahetusel pidas oma esimese väljaspool Ameerika Ühendriike toimunud väljasõiduistungi legendaarse ÜRO peasekretäri Dag Hammarskjöldi mõisas Skånes ÜRO Julgeolekunõukogu, mille mittealaliseks liikmeks kandideerib aastateks 2020–2021 ka Eesti.
Tähelepanuväärselt tõdes organisatsiooni peasekretär António Guterres tänapäeva maailmas valitseva olukorra kirjelduses, et uus külm sõda on alanud, kuid võrreldes eelmise külma sõjaga on mitmeid erinevusi: kui toona oli konflikt USA ja Nõukogude Liidu vahel, siis nüüd ei kontrolli Ameerika Ühendriigid ja Venemaa kõike.
Näiteks Süürias on paljud riigid väga aktiivsed: Türgi, Iraan, Saudi Araabia ja teised. Guterrese sõnul ei ole tänapäeval enam kahte homogeenset vastasleeri, ei ole ka kontrolli ning dialoogi mehhanisme. Guterres sõnastas narratiivi, mis on n-ö õhus olnud aastaid, kuid seni ei ole seda keegi sellisel kujul söandanud välja öelda.
Need, kes on elanud külma sõja ajal, teavad, mida tähendab elu pidevas pinge- ja ärevusseisundis. Ka EELK-le ei olnud see vaba arengu ja tegutsemise aeg. Kindlasti ei ole vastasseisu eskaleerumine ja olukord, kus rahvusvahelisi kokkuleppeid tõlgendatakse meelevaldselt või neid täielikult eiratakse, meie huvides.
Eestiski hästi tuntud Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt kirjutas hiljuti, kuidas temas tekitab Wa­shingtoni maandumine tunde, nagu ta saabuks pideva kriisi ja vastasseisu atmosfääri – ähvardav kaubandussõda Hiinaga, vastuolud Venemaaga väga mitmetes küsimustes, Süüria kriis, mis võib viia väga tõsise olukorrani. Ameerika administratsioon, kelle stabiilsus ja strateegiline vaade jätavad paljus soovida, Iisraeli peaministri tegevus sealses sisepoliitilises olukorras, Kremli ettearvamatu liider, Teherani režiim, mis on jõudnud järeldusele, et tema investeeringud parematesse suhetesse läänega pole ennast õigustanud. Proovikive on rohkesti.
Seda, et õhkkond on ettearvamatu, võib hoomata ka Läänemere regioonis ja meie vahetus naabruses. Eesti on maailma suurel kaardil seni veel stabiilne, rahulik ja turvaline veerepealne riik. Sellest võib jääda mulje, et see, mis toimub meist kaugemal, meid ei mõjuta. See on aga praeguses võrgustunud ja globaalses maailmas näiline ja eksitav arvamus. Mõjud ei pruugi olla otsesed ja kohesed, aga need on olemas. „Meil on üks maailm,“ on kunagi öelnud eespool nimetatud ÜRO peasekretär Hammarskjöld.
Pinged on olnud viimasel kümmekonnal aastal eskaleeruvad. Raadio saame välja lülitada, televiisori kinni panna, arvuti erinevatest meediumidest lahti ühendada, ajalehti mitte lugeda, kuid see ei muuda reaalsust meie ümber olematuks. See on maailm, kus elame.
Milline peaks olema ristiinimese tegevus selles olukorras ning mida tähendab rahutu olukord maailmas kiriku jaoks? Esiteks, mida pingelisemad ja ebastabiilsemad on ajad, seda rohkem peaksid olema kirikud inimeste jaoks olemas, nähtavad ja avatud. Teiseks, me ei saa alahinnata neid võimalusi, mis igale ristiinimesele on antud – olla (eest)palvetajaks.
Vaimulikuna on mul olnud sageli ambivalentsed tunded jumalateenistustel kasutatava üldise üldsõnalise palve suhtes rahu eest maailmas. See on hea ja vajalik, kuid võrdlemisi ebakonkreetne. Minu veendumus on, et üldsõnalisuse asemel peaks iga meie palve olema konkreetne ja suunatud, selgelt välja öeldud ja nimetatud, see aga eeldab piisavat teadlikkust ja kursis olekut maailmas toimuvaga.
Kolmandaks algab rahu meist endist ja meie kodust. Saame igaüks seista selle eest, et oma tegevusega toetaksime stabiilsust ja arendaksime turvalist ühiskonda, kus kõigi, iseäranis aga kõige haavatavamate gruppide õigused on võrdselt teistega kaitstud ja tagatud. Mida vähem on sisemisi lõhestavaid vastuolusid, seda suurem on meie vastupanuvõime välistele ohtudele. See kehtib nii kiriku kui ka riigi suhtes.
Ühtsuseta ei saa hakkama ei suurte maailmaajalooliste otsuste juures ega ka inimestevahelistes suhetes. Kõik see tähendab igapäevast eesmärgipärast toimimist rahus, lepituses ja armastuses ligimese vastu ning rahus Jumalaga. Rahu on kristlaste alatine eesmärk. Kandvaks aluseks rahule selles maailmas on rahu Jumalaga Jeesuses Kristuses, mis algab igas üksikinimeses. Jeesus toonitab mäejutluses: „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks“ (Mt 5:9).

Kolumn sisaldab autori isiklikke vaateid.

EngmanKristel2017suvi

 

 

 
Kristel Engman,
diplomaat ja EELK vikaarõpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)