Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rahu ja aegade järjepidevust

24.11.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Hall hingedeaeg viib meid, kel omakseid kalmistul puhkamas, ikka tihedamini nende puhkepaikade juurde ja jagab arusaama sellest, et oleme üks osa aegade kangamustris.

Siin on lõpetatud kõik, mis inimlikult võimalik. Siin kooruvad lahti elu pikkused ja inimeste lood. Ja siin saame aimu sellestki, et meil on veel võimalus – parandada meelt, teha mõni hea tegu, öelda hea sõna.

Hingedepäev Raadil

Mõnel haual on rist, paljudel plaadid, mõni auväärsem on saanud uhkema monumendi ning teine kalm on hoopis unarusse jäänud. See, millest mõtlesid minejad, on praegu püüdmatu, ent meie austust, väärtusi ja suhtumisi võib näha ka kalmistul.

Mulle on alati meeldinud surnuaial jalutada. Kuidagi rahulik. Siit võib leida huvitavaid nimesid ning tunda ära mõne tuttava nime ajaloo hallist ajusagarast. Ja nii üle Eesti.

Raadi kalmistu Tartus pakub kindlasti huvi igale ajalugu väärtustavale inimesele. Siin puhkavad kõrvuti suurkujud eri sajandeist ning igaühe lugu kõnetab meid. (Vt kõrvalolevaid fotosid.)

Hingedepäeval võtsid tuntud tartlane ja ajaloohuviline Kalju Leib ning Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm ette ühise jalutuskäigu, et koos kokkutulnud huvilistega kõnelda hingedeajast, elavatest ja surnutest ning külastada tuntud inimeste haudasid. Põnevat avastamist, mälukilde ning kultuurilugu jagus surnuaial tundideks.

Hingedeajast surnute mälestuspühani

Hingedeajal jõuame kalmudele, mida uhkete monumentide asemel katavad sageli pigem isiklikud mälestused. Mõnel värskelt valusad, teisel epohhiloovalt heroilised. Lähenev kirikuaasta lõpp koos saabuva igavikupühapäevaga annab meile võimaluse luua rahu oma mälestuste ja minevikuga. See on kui kokkuvõte.

Meie vennaskirikus, anglikaani kirikus, nimetatakse saabuvat pühapäeva askelduste ja segamise pühapäevaks. Paljudest komponentidest segatakse jõulupuding, mis jääb oma aega ootama ning palutakse õnnistust andidele ning kõigile oma tegemistele, mis tehtud Kristuses. Nõnda on ka meie mälestused lahkunuist kui kokku segatud viljad, mis võivad olla vahel kibedamad kui meile meeldiks. Ent Kristuses on kõik lepitatud.

Paljud vanemad kirikulised on küsinud, kas igavikupühapäev on seesama, mis surnute mälestuspüha. On küll. Siis on kauniks traditsiooniks mälestada oma kadunud lähedasi ning väärtustada seeläbi oma elu. Elu koos Jumalaga. Lootuses, et kui me ka silmaveega oleme külvanud, võime Tema juures vihke kandes hõisata.

Raadi kalmistul puhkavad

Michael Ignatius

25.11.1713–16.04.1777

Tuntud vennastekoguduse liikumise edendaja alustas siinse eesti koguduse vöörmündrina Maarja kirikus, hiljem tegutses köstri ja koolmeistrina ning aitas tõlkida Saaroni lauluraamatut ning oli abiks liturgiaväljaannete parandamisel. Temast on kirjandusmuuseumis säilinud Heinrich Shuberti jutlusekogu «Armu ja tõe tunnistus» tõlge 1752. aastast, samuti on Hernnhuti arhiivis Saksamaal hoiul tema kirjutisi Tartu oludest ja rahva usulistest tõekspidamistest.

Julius Kuperjanov

11.10.1894–02.02.1919

Eesti 20. sajandi suurkujude hulka kuuluv Vabadussõja kangelane, leitnant, sai oma sõjalise hariduse Venemaal. Teda on nimetatud ka juhiks Jumala armust, kelle karismale järgnes hulk sõdureid. 1917. aastal, kuuldes eesti polkude moodustamisest, liitus ta siinse tegevusega ning alates detsembrist, mil tema mõlemad haavata saanud jalad juba lubasid, asus Tartu Eesti tagavarapataljoni.

Saksa okupatsiooni ajal lõpetati eesti väeosade moodustamine, kuid Kuperjanovil õnnetus pääseda tagasi Lalli isatallu ning alustada siin põrandaaluste partisanisalkade moodustamist, kellest kujuneski Vabadussõja käigus määrav jõud. Julius Kuperjanov hukkus Paju lahingus. Tema haud Tartus on olnud populaarne kogu nõukogude aja, tema kalmu külastamine toona ja seal küünalde süütamine on maksnud mitmele nende koha siinses ülikoolis.

Betti Alver

23.11.1906–19.06.1989

Teinud kirjanduslikke katsetusi juba varem, hakkas poetess oma värsse avaldama mõni aasta pärast ülikooli eesti filoloogiateaduskonna lõpetamist 1931. Noorema põlve realistlikest ja olmeirooniaga pikitud lugudest kasvas välja hilisem inimsuse üldisi väärtusi, valu, rõõmu ja igavesi püüdlusi kajastav looming. Alveri luulekogud on «Tolm ja tuli», «Tähetund», «Eluhelbed», «Lendav linn» ja «Korallid Emajões». Homme möödub luuletaja sünnist 100 aastat.

Mari Paenurm

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)