Esileht » Online » Online artiklid »

Rahapuudus jätab kirikud lagunema

26.01.2009 | | Rubriik: Online artiklid

 

 

 

Et riik on andnud ajalooliste kirikute taastamiseks aastate jooksul mitu korda vähem raha kui lubatud, on neist paljud kehvas seisus ja ilma meelevallas. Praegu aga lisaraha kuskilt oodata pole.

14. sajandil Jüriöö ülestõusu aegu hävitatud ordulossi varemetest üles tärganud Saaremaa Pöide kirik on üks neist 112 pühakojast, mis vajab kulukaid investeeringuid.

Terve Nõukogude aja tühjana seisnud hoonel pole peale külmade seinte ja lagunenud katuse midagi – ei altarit, orelit ega sisustust. Kohalikud pole aga alla vandunud ja ajaloolises kirikus tegutseb ka kogudus.

«Restaureerimist tuleb alustada sisuliselt nullist, kuid kõige tähtsam on, et saaks katuse vahetatud,» ütles Pöide Maarja koguduse õpetaja Urmo Saks.

Korda tuleb teha ka seinad ja muretseda sisustus. Kokku läheks kiriku taastamine maksma umbes 45 miljonit krooni, millest neli miljonit loodetakse saada riiklikust pühakodade programmist. Praeguse majandusolukorra tõttu toetuse saamise võimalus kuigi suur pole.

Sarnase probleemiga pöördus möödunud kevadel Postimehe poole Ridala Püha Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Kari Tynkkynen. Muinsuskaitseamet olla juba 2005. aastal lubanud, et remondiraha tuleb, kuid lubaduseks see jäigi.
 

1270. aastal valminud Ridala kirik ägab siiani armetus seisus. Katus on kui sõelapõhi ja liigne niiskus tõi seintele hallituse. Mädaneb põrand, altari võlv ning üles ütles ka 1881. aastast pärit orel.

Aastaga on juhtunud nii palju, et auklik katus sai koguduse ja annetajate toel kaitseks ajutise kile. Muinsuskaitseametilt sai kirik valvesüsteemi ja tulekahjusignalisatsiooni.

«Kahjuks sajab nende juhtmete peale vihma ning niiskus on väga suur,» märkis Tynkkynen, kelle hinnangul on kiriku suurim murelaps vanade meistrimärkidega tähistatud kividega katus, mille remont maksab umbes kolm miljonit krooni.

Muinsuskaitseametile on laekunud 112 taotlust kokku 74 miljoni krooni ulatuses. Kuigi pühakodade säilitamise ja arengu programmile on iga-aastaselt planeeritud ligi 60 miljonit krooni, on see niivõrd alarahastatud, et tänavu lubatakse kirikuid remontida vaid kümne miljoni krooni eest.

«Valik tehakse nende objektide seast, kus on tööd pooleli – ja neid on 17 miljoni eest,» ütles muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. «2009. aastaks eraldatud rahaga on võimalik realiseerida vaid kuuendik kavandatust.»

Tänavuste tööde kohta teeb lõpliku valiku riikliku programmi juhtnõukogu 5. veebruaril.
Kirikute kordategemiseks on alates 2003. aastast antud ligi sada miljonit krooni. See esmapilgul kopsakana tunduv summa pole probleemi siiski leevendanud, sest programmi järgi peaks praeguseks olema välja käidud 400 miljonit. «Tegemist on liiga optimistliku programmiga, mille koostajad ei ole arvestanud riigi reaalseid võimalusi,» lausus Uustalu.

Kommentaar

Laine Jänes, kultuuriminister:

Pühakodade programmi koostamisel tehti ühtlasi ka prognoos vajamineva raha kohta. Samas sõltub programmi toetamine tervikuna kogu riigieelarve võimalustest, mis seab piirid kõigi valdkondade rahastamisele. Kui prognoos vajaminevate summade osas oli optimistlikum, siis praegu on riigieelarvel sootuks teistsugused võimalused. Programmiga minnakse edasi, see on igati vajalik ning olulisim on selle lõpule viimine isegi siis, kui see teostub pikema perioodi jooksul. Pühakodade programm on riiklikest programmidest kõige suurema eelarvega.

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)