Rabamurakas ja saun räägivad Soome lugu

Soomlased olid esimesed suure Vene riigi alamad, kes end pärast oktoobripööret 1917. aastal iseseisvaks kuulutasid. Juba 6. detsembril. Meie põhjanaabritele järgnesid leedulased, lätlased, poolakad ja eestlased.
Poliitikas on soomlased meile ja kogu maailmale varemgi eeskuju näidanud. Juba 1906. aastal said Soome naised õiguse valida ja olla valitud esinduskogudesse. Esimeste naistena maailmas ja seda veel siis, kui Soome oli Vene tsaaririigis vürstiriigi staatuses.
Nii neid kui veel 98 fakti mainib seoses Soome juubeliga Saksa mainekas kvaliteetleht Welt am Sonntag artiklis pealkirjaga „100 põhjust Soomet kiita“.
Euroopa press on neil nädalatel Soomele palju tähelepanu pööranud ning see tähelepanu on tunnustavas ja kohati lausa imetlevas toonis. Hea meel on selle üle, et Soome riigi 100 aasta juubelit väärtustab ka Eesti meedia ja just rahvusringhääling.
Nii see peabki olema, sest Soome ja soomlased on meile, eestlastele, väga lähedased. Olen mitmel korral välismaal mõne teise Euroopa rahva esindaja suust kuulnud kadedust Eesti ja Soome eriliste suhete pärast.
Ma ei taha hakata kahe sugulasrahva ja naaberriigi suhete ajalugu kirjeldama – seda on paaril viimasel nädalal üksjagu tehtud. Kuid ometi paneb mõtlema, et millega Soome meid ja teisi rahvaid võlub. Küllap on see meil ka igaühe puhul erinev.
Soomes vermitud kaheeurosel mündil on rabamurakas, Soome üks sümboleid. Murakas on hinnaline mari ja mis peamine – väga maitsev. Mõeldes murakamoosile tekib aga soe ja turvaline tunne. Silme ette tulevad rabad, metsad, järved ja saunad järve ääres – Soome. Muide, saunu olla naabrite juures rohkem kui autosid (2,2 miljonit).
Juba ülalviidatud Welt am Sonntag toob välja, et mitmete indeksite järgi on Soome maailma kõige stabiilsem riik. Ilmselt ongi siin üks üleüldise tunnustamise põhjusi. Eriti praegu, kui maailm on väga rahutu ja üks enam levinud sõnu pealkirjades on kriis – humanitaarkriis, migratsioonikriis, mõned räägivad esindusdemokraatia kriisist –, näitavad Soome ja soomlased, et on võimalik mõistlikult ja nutikalt hakkama saada. Soome väljendab paljudele turvatunnet.
Selle rahutu maailma ja soomlaste uhkustunde taustal oma maa üle oskame ehk ka meie Eesti riigi 100. sünnipäeva hakul rohkem väärtustada kõike seda, mis meil siin Eestis olemas on, ja mitte ülemäära nutta selle üle, mida kõike ei ole.
Näiteks meie kool ja haridus liigub Soome tuules kindlalt edetabelite tipu suunas. Strateegilises vaates on panuse tegemine haridusele väga tähtis, sest teisiti kiiresti muutuvas maailmas me rahvana toime ei tule.
Soome rahvas on iseseisvuse alguses maha pidanud kodusõja. Võib-olla on selle sõja üks õppetunde ka see, et tuleb rahvana kokku hoida. Advendiajal jõulude ootuses on paslik selle üle mõelda. Head saabuvat Eesti juubeli aastat.

 

 

 

 

Urmas Klaas,
kolumnist