Ilmus uus raamat religioonihuvilistele

Tartu Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud raamatu «Mitut usku Eesti» II osa. Raamatu on toimetanud ülikooli praktilise usuteaduse õppetooli teadur dr Lea Altnurme.

Raamatusse on Lea Altnurme sõnul koondatud tema juhendatud Tartu ülikooli tudengite usundiloolised uurimistööd ja need on suunatud eelkõige religiooniaineid õppivatele üliõpilastele, vaimulikele ja religioonist huvitujatele. Raamat annab ülevaate kristluse olukorrast Eestis.

Kui väljaande esimeses osas vaadeldi eri usundite levikut ja mõju Eestis, siis teine osa keskendub kristlusele: luterluse ja rahvusluse suhetele, sõprussuhete kujunemisele, üliõpilaste usulistele otsingutele, Taizé palverännakutele ja rastaliikumisele.

Raamatu esimeses artiklis «Rahvuslikud narratiivid ja religioon» analüüsib Kaja Karo õpetaja Eenok Haameri visiooni eestlaste religioossest olemusest. Materjal on pakkunud autorile huvi oma ainulaadsusega, kuna rahvausundi kristlikku ja mittekristlikku ainest ei käsitle Haamer mitte eraldiseisvatena, vaid ühtsena, loomuliku tervikuna. Artikli aluseks on autori 2005. aastal kaitstud magistritöö «Eenok Haameri visioon eestlaste rahvuslik-religioossest olemusest».

1990ndate aastate alguses sõlmiti välisriikide kogudustega hoogsalt sõprussuhteid, mis nüüd on taas hoogu juurde saanud. Kuidas tekkisid esimesed sidemed nõukogude perioodil ja kuidas need on arenenud, kirjutab Ave Sažko. Tihedad suhted on Eesti kogudustel ka Prantsusmaal Taizé külas asuva kloostri vendadega, kellega käivad osadust jagamas ka eesti noored.

Kuigi kirikuliikmete arv on tänapäeval üha vähenenud, näitavad uuringud, et kasvanud on nende inimeste arv, kes pooldavad isiklikumas vormis kristlust, mõnd muud suur-usundit või paranähtust. Eva Mõtte ongi küsinud kaastudengeilt, mis on neid viinud usulistele otsingutele, missugused tegurid on mõjutanud nende valikuid.

Katti Pärkson selgitab vaimsuse mõistet ja vaatleb, kuidas on nimetatud mõiste aja jooksul teisenenud. Töö teises pooles võrdleb autor luteri ja baptisti kiriku liikmete vaimsust. Anu Koop on vaatluse alla võtnud tänapäeva noorte seas levinud Jamaicalt pärit messiaanliku rastaliikumise, selle sümbolid, eluviisi ja liikumise vormid Eestis.

Raamat pakkus Eesti Kiriku toimetusele huvi ka seetõttu, et allikmaterjalina on päris palju kasutatud kirikulehes avaldatut, mis koostaja sõnul on väga kasulik allikas.

Rita Puidet

 

 

 

Märulifilm paberil

Sergei Kurdakov

«Andesta mulle, Nataša». Tartu, 2007.

Tõlkijad: Aino Lillemets ja Ragne Kepler. 186 lk.

Kaks nädalat tagasi ilmus eesti keeles Sergei Kurdakovi autobiograafiline raamat «Andesta mulle, Nataša», mis on ühtlasi Tartus tegutseva Pauluse Raamatupoe OÜ esimene kirjastustöö.

Suurtes tiraažides ja arvukates tõlgetes üle maailma tuntuks saanud Venemaa kristlaste tagakiusamisi paljastav raamat meenutab esmalt seiklusjuttu: «Õhku sügavalt sisse hinganud, hüppasin ma vette ja sukeldusin lainetesse. Võitlus algas. Mind tabas šokk – vesi oli külmem, kui olin arvanud.» Vaheldumisi võitlusest jäiste ookeanilainete ja hirmuga nõukogude laevnike ees koorub napilt kahekümneaastase nõukogude julgeolekutöötaja Sergei Kurdakovi masendav elutõde: pettunud totalitaarses süsteemis ja oma riigis, otsustas ta teha meeleheitliku sammu ja põgeneda vabasse maailma.

Raamatu põhiosa ongi noormehe kujunemise lugu. Kui lastekodukirjeldusis on ehk esmasel lugemisel tunda nii «Oliver Twisti» kui ka «Kärbeste jumala» hõngu (kahtlen siiski, kas nooruke Kurdakov, kelle kujunemisaastad jäid 1970ndate algusse, neid raamatuid lugenud on), siis õige pea läheb asjade käik üle mõistuse uskumatuks. Masendav ja meeleheitlik, veidi lihtsameelne autobiograafia sunnib seda võrdlema mõne räigema märulifilmiga.

Naiivsevõitu, perekonna ja lähedasteta jäänud kergesti mõjutatav Novosibirskist pärit nooruk kirjeldab oma siirast armastust Nõukogude Liidu rajaja vastu. «Oktoobrilapsena olin ma tema lapselaps. Komsomoliorganisatsiooni sekretäriks saades olin ma tema poeg ja kord parteisse astudes saab minust tema seltsimees,» meenutab Kurdakov (lk 58). Ta tsiteerib isegi Moskvas mausoleumis mõttes loetud palvet, mis lõpeb sõnadega «… mu isa, Lenin, aita mind».

Võib arvata, et Kamtšatkal merekooli komsomoliorganisatsiooni sekretärina tundiski noormees palve realiseerumist. Üliagara komnoore kõikvõimsuses ei jää kahtlust: «Üksainus minupoolne negatiivne arvamus kursandi kohta või mu allkiri komsomolikoosoleku protokollis, kus arutati kellegi ebaväärikat käitumist partei suhtes, lõppes selle isiku jaoks kurvalt» (lk 72).

Loomuliku jätkuna tuli teenistus Kamtšatkal Petropavlovski julgeolekuteenistuse erirühma ehk nn võitlussalga juhina. Eriülesandeks sai rahvavaenlase hävitamine, esialgu «klopiti pihuks ja põrmuks» kriminaalkurjategijaid ja baarides kaklejaid, peagi selgitati erirühmale tõelise rahvavaenlase palet: inimesed, kes õõnestavad superriigi süsteemi, on pealtnäha ohutud ja töötavad vägagi hästi, kuid nad mürgitavad rahvast valeõpetusega. Neid kutsuti religioosnikuteks.

Järgneb ligi 50 lehekülge kirjeldusi erirühma tööst; tasapisi hakkab tekkima kahtlusi taolise tegutsemise õigsuses ja peitusemäng iseeneses, võitlus kujunevate usuliste lootustega. Küpseb plaan, mille me raamatu esilehekülgedelt leiamegi.

Sergei Kurdakov kirjutas autobiograafia väidetavalt 1972. aastal, aasta pärast põgenemist Kanadasse. 1973. aasta esimesel päeval hukkus Kurdakov suusakuurordis. Tema autobiograafiast sai müügihitt paljudes riikides, raamatu põhjal on Ameerikas tehtud ka dokumentaalfilm. Enne eestikeelse raamatu ilmumist loeti tõlke käsikiri ette Tartu Pereraadios.

Taolisi kristlaseks saamise lugusid trükitakse maailmas igal aastal sadu või isegi tuhandeid. Pauluse Raamatupoe OÜ juhatuse liikme praost Joel Luhametsa sõnul on aga see raamat eesti lugejale praegu vägagi oluline. «On tarvis näidata neid kurjuse jõude, mis sugugi mitte väga ammu tegutsesid. Seda enam et praegu kiputakse noid aegu ilustama ja isegi taga igatsema,» ütles Joel Luhamets Eesti Kirikule.

Äsja trükist tulnud raamat on juba kaks aastat tegutsenud osaühingu esimene kirjastustöö. «Meie põhitegevus on raamatute müük, põhikirjas on siiski ühe tegevusena nimetatud ka kirjastamist.» Luhametsa kinnitusel ei saa sellest Pauluse Raamatupoe OÜ põhitegevus, aga kui leidub käsikiri, olgu siis tõlge või algupärand, mis oleks kristlastest lugejatele oluline, siis võetakse ehk jällegi teose trükkitoimetamine käsile.

Lea Jürgenstein

 

 

 

Stan Toler

Minut iseendale. Dieedipidajad

Allika kirjastus, Tallinn, 2007, 154 lk.

Kui te pole rahul iseendaga või oma kehakaaluga, siis just teile on mõeldud see hiljuti avaldatud humoorikas raamat. «Dieedipidamine ei puuduta ainult seda, mis sinu suhu läheb. See puudutab ka seda, kuidas sa mõtled,» kirjutab autor raamatu sissejuhatuses.

Igale lühikesele mõtlemist suunavale vaimukale peatükile on lisatud sobivad mõtteterad. Näiteks: «Mul on toiduallergia. Iga kord, kui ma söön, lööb see rasvana välja.» Autor õpetab dieedipidajat olema teadlik: «Kui sa näeksid õunapiruka tükki pargi prügikastis, ei tuleks sul pähegi seda suhu panna. Ainuüksi tõsiasi, et tegemist on toiduga, ei tähenda, et see sulle hea oleks.»

 

Stan Toler

Minut iseendale. Mehed

Allika kirjastus, Tallinn, 2007, 154 lk.

Üle poolesaja raamatu kirjutanud vanempastori järjekordne teos populaarsest sarjast «Minut iseendale», mille sihtgrupiks on mehed. See on teejuhis, kuidas saada täiuslikuks – sõltumatuks trendidest ja vahetamast põhimõtteid võimu vastu. Üks teetähis on väljendada oma tänulikkust. Autor ütleb: «Olen kuulnud, et koerad on ainsad olendid maa peal, kes teevad tööd vaid kiituse eest. See pole tõsi. Inim-olendid teevad peaaegu kõike, et vaid kuulda neid kahte lihtsat sõna: «Tänan sind.»»

 

Josh McDowell

Side isaga.

10 südameomadust, mis aitavad su lastel teha õigeid valikuid

Luus, Tallinn, 2007, 218 lk.

Raamatus räägib Josh McDowell kümnest omadusest, mille peaks laps kasvades omandama. Raamatu tähelepanekud Piiblist ja kogetud näited aitavad isadel juurutada lastesse kaljukindlaid väärtusi ja teha elus õigeid kõlbelisi valikuid. Järelemõtlemiseks, arutlemiseks ja tegutsemiseks mõeldud peatükid on isadele selle juures abiks.

EK