Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Raamatuletilt. Rabi, kelle üle taevas naeris

04.03.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Georg Langer.
Rabi, kelle üle taevas naeris
Johannes Esto Ühing, 2009.
Tõlkinud Kalle Kasemaa, kaane kujundanud Maarja Vannas, illustreerinud Katrin Vahimets.

Raamat edastab paremikku hassiidide juttudest oma õpetajate ja õpetlaste kohta. Georg Langer kuulis hassiidide lugusid nende viimaste esindajate suust. Ta jutustab neid nii rahvapäraselt, nagu kuulajad neid soovisid kuulda: armastusega nõidusliku vastu, rõõmuga maise ja ülemaise ühenduse üle – eelkõige aga huumoriga, mis iseloomustab hassiidide õpetlasi.
Hassidism, viimane suurem usulis-kultuuriline liikumine juutkonnas, tekkis 18. saj lõpul Lääne-Ukrainas ning saavutas kiiresti kõrgpunkti Poola-Ukraina juutide seas. Tegemist oli ülimalt rahvapärase liikumisega, milles väärtustati koos sügava vagadusega rõõmu elust, inimestest ja loodusest, mis väljendus eriliselt muusikas ja tantsus (enamasti kõik Ida-Euroopa kuulsad juudi muusikud pärinevad hassiidlikest ringkondadest).
19. saj esimesel poolel kujunes välja mitmeid hassidismi koolkondi, mille eesotsas seisid kuulsad õpetajad, kelle kohta tekkis hulgaliselt lugusid, mis moodustasid omapärase suulise rahvaloomingu.
«Hassiidide lugusid on kogunud ja kirjanduslikult töödelnud Martin Buber (1878–1965) 20. saj algul, Nobeli rahupreemia laureaat Elie Wiesel (snd 1928) ja G. Langer, kelle versiooni hindan ma kõige paremaks, sest Langer viibis ise hulk aastaid hassiidide seas ning omandas nende eluviisi. Hassiidide lugusid on tõlgetena antud välja mitmes kultuurkeeles; teadaolevalt on Langeri raamat tõlgitud prantsuse ja inglise keelde, E. Wieseli vastavast raamatust on tõlked inglise ja saksa keelde ning mõni aasta tagasi ilmus ka tõlge leedu keelde,» on öelnud raamatu tõlkija Kalle Kasemaa.

EK

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)