Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

RAAMATULETILT

08.12.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena on usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme koostamisel ilmunud artiklikogu «Eesti teoloogilise mõtlemise ajaloost. Sissejuhatavaid märkusi ja apokrüüfe», mis võtab ülesandeks valmistada teed tulevasele mahukale koguteosele «Eesti teoloogia ajalugu».

***

Advendiaja alguseks ilmunud Saalomoni «Laulude laul» on arvult neljas eestindus, uusim tõlge heebrea keelest emeriitprofessor Vello Salolt, kes on kirjutanud ka põhjaliku kommentaari. Kirjastanud Loomingu Raamatukogu, 72 lk.

Sissejuhatavaid märkusi

Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena on usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme koostamisel ilmunud artiklikogu «Eesti teoloogilise mõtlemise ajaloost. Sissejuhatavaid märkusi ja apokrüüfe», mis võtab ülesandeks valmistada teed tulevasele mahukale koguteosele «Eesti teoloogia ajalugu».

Koostaja selgitusel on tegemist 11 artikliga, mis kanti ette 15. ja 16. aprillil 2005 sama nimega konverentsil, mis tutvustas avalikkusele Eesti Teadusfondi grandiprojekti finantseerimisel usuteaduskonna kirikuloo õppetooli pilootprojekti «Eesti teoloogilise mõtlemise ajalugu» tulemusi. Kaante vahele on koondatud Kristiina Rossi, Marju Lepajõe, Piret Lotmani, Urmas Petti, Andreas Pawlasi, Alar Laatsi, Karl W. Schwartzi, Riho Altnurme, Urmas Nõmmiku ja Ott Ojaperve artikkel, teemati on kaetud alad alates keskaegsest vaimulikust eesti keelest kuni õigeusu kiriku jumalateenistuskorrani viimastel sajanditel.

Ülemlaulu uus tõlge

Advendiaja alguseks ilmunud Saalomoni «Laulude laul» on arvult neljas eestindus, uusim tõlge heebrea keelest emeriitprofessor Vello Salolt, kes on kirjutanud ka põhjaliku kommentaari. Kirjastanud Loomingu Raamatukogu, 72 lk.

Täna peetakse pulmi, Tallest Peigmehe pulmi.

Mõrsja on end ehtinud helkja valge rüüga.

Õndsad on need, kes on kutsutud

Tallest Peigmehe pulma.

Laulude laul – üks neljast Iisraeli kuningas Saalomonile (u 970–930 eKr) kui «kõige targemale inimesele» omistatud raamatust Piiblis – on armastuse väge surmaga võrdselt ülistav luulepõimik 3. saj eKr. Vello Salo tutvustab oma tõlget ning võrdleb seda eestindustega aastatest 1739 ja 1939. Ta nendib, et iga Ülemlaulu tõlge osutub seikluseks: «Nii ka käesolev, mis loodab sellest hoolimata – nagu küllap kõik teisedki – vahendada midagi olulist muistsest maailmast, mis asub meist väga kaugel nii ajas, ruumis kui ka keeles-meeles».

EK

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)