Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Raamat pühakodadest ja inimestest

22.01.2020 | | Rubriik: Kultuurielu

Pädam_raamatTrükivalgust on näinud kirikuhoonete nõukogudeaegsele saatusele pühendatud artiklite kogumik.

Pealkiri „Igavikust kantud maastik. Kirikuhoonetest ja inimestest Nõukogude Eestis“ (Tallinn 2019, kirjastus TP) (fotol) viitab asjaolule, et huvipakkuvat lugemist ei leia siit ainult need, kes kunstiajaloo ja ehitusala vastu huvi tunnevad. Mitmes kaastöös on põhirõhk hoopis sellel, kuidas kokkupuude pühakodadega on muutnud elusid ja kujundanud inimsuhteid. Leidub nii teatmekirjanduslikku kui esseistlikku laadi kaastöid, lisaks mälestusi ning omal ajal käsikirja jäänud kroonikalikke ülestähendusi nõukogude ajast.
Raamatu koostaja, EELK Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam selgitas Eesti Kirikule, et tema eesmärgiks oligi kajastada võimalikult erinevaid kirikuhoonetega seotud valdkondi. Raamatu idee tuli tal aga sellest, et 2011. aastal ilmunud mälestustekogumikus „Usk vabadusse“ leidsid pühakojad vähe käsitlemist, ehkki omaaegses kontekstis mängisid need olulist rolli.
Nii imestasid Pädami sõnul välismaalt tulnud vaimulikud 1980. aastatel, miks meie kirikuõpetajad sedavõrd palju pühakodade remontimisest ja lahtihoidmisest rääkisid. „Tihti küsiti, mis selles vaimulikku on, hooned on inimeste vaimuliku teenimise jaoks, ei enamat,“ meenutab Pädam. „Meie kirikuõpetajad arvasid teisiti: kes teadlikult, kes lihtsalt praktiliselt mõeldes ja tegutsedes.“ Ka võimude suhtumine oli vastuoluline: ühelt poolt taheti kirikuhooneid sulgeda, aga kui see reaalsuseks muutuma hakkas, otsiti võimalusi need ikkagi koguduste kasutusse edasi jätta.
„Olen hariduselt nii arhitekt kui teoloog, lisaks veel plekksepp ja puusepp, kes tegelnud just kirikute restaureerimisega,“ selgitab Pädam, miks need teemad talle südamelähedased on. Ise on ta kogumikku kirjutanud neli artiklit ning intervjuu orelimeister Hardo Kriisaga.
Veel on autorite seas arhitekt ja muinsuskaitsja Fredi Tomps, kunstnik Dolores Hoffmann ja kunstiteadlane Kaur Alttoa. Vaimulikest saavad sõna Ants Rajando ja Toomas Paul, lisaks juba igavikku lahkunud Hartvig Helilaid (1910–1973) ja Jaan Muru (1900–1987).
Raamatu keeletoimetaja on Tiina Hallik ning kujundaja Kadi Pajupuu. Huvilised võivad seda endale soetada Tallinna Jaani kirikust ning Tartust Pauluse raamatupoest.
Rain Soosaar

Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! (Lk 18:31)