Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Raamat Nõmme kirikuelu ajaloost

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Trükivalgust on näinud Nõmme kirikuelu ajaloost kõnelev raamat «Nõmme kirikud ja kogudused».

Saatesõnas kirjutab Nõmme linnaosa vanem Erki Korp: «Nõmme kogudustel on juba ajalooliselt olnud väga oluline roll Nõmme elu edendamisel ja Nõmme tutvustamisel. Näiteks on meie kodulinn saanud paljudes maailma riikides tuntuks just koguduste kaudu ning paljud väliskülalised on tulnud Nõmmele tänu koguduste ja kirikute rahvusvahelisele koostööle.»
Nõmme esimese koguduse tekkimine seondub Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni poja Manfrediga, kes 1893. aastal asutas Jälgimäe baptistikoguduse, oli ise selle esimene vanem ja jutlustaja. 1903. a asuti juba Puuvilja tänavale, kus baptistikogudus tänapäevani tegutseb ja hiljuti oma 120. aastapäeva võis pühitseda.
Vennastekoguduse palvetunde hakati pidama 1892. aastal. Vennastekoguduse tegevus on tihedalt seotud Rahu kogudusega. Esialgu kasutati ka ühist hoonet, hiljem ehitati palvela Harku tänavale.
Nõmme (a-st 1924 Rahu) kogudus sai iseseisvaks koguduseks 1922. aastal. Kogudusse kuulub praegu ligi 4000 liiget. Kuna suurem osa neist elab Nõmmel, siis on iga kümnes nõmmelane seotud Rahu kogudusega.
Nõmme Ristija Johannese õigeusu kiriku ajalugu ulatub 1911. aastasse. Luterlased, õigeusklikud ja baptistid on Nõmmel kanda kinnitanud esimesed konfessioonid. Kirikuhooned on Nõmmel luterlikud Rahu ja Lunastaja kirik, vennastekoguduse palvela, baptisti palvela ja õigeusu kirik.
Nõmme kirikuelu valgekaaneline raamat on kolmas Eesti lipuvärvi kaantega triloogiast: Nõmme ettevõtlusest rääkiv raamat on siniste ja Nõmme rajaja Nikolai von Glehni elu kajastav mustade kaantega. Raamat on valminud mitme autori koostööna.
Tiiu Pikkur