Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Quasi modo geniti infantes – otsekui vastsündinud lapsed

15.04.2009 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Quasi modo geniti infantes, alleluia: rationabiles, sine dolo lac concupiscite, alleluia, alleluia, alleluia. Ps 80:2 Exsultate Deo, adiutori nostro: iubilate Deo Jacob.
Otsekui vastsündinud lapsed, halleluuja: arukatena igatsege siiralt piima, halleluuja, halleluuja, halleluuja. Ps 81[80]:2 Hüüdke rõõmuga Jumalale, meie abile, hõisake Jaakobi Jumalale.
Pühapäeva ladinakeelne nimetus quasi modo geniti – otsekui vastsündinud lapsed – tuleb traditsiooniliselt avalaulu esimestest sõnadest. Pühapäev kannab ka nimetust dominica in albis – pühapäev valges. Siit on näha, kuidas kiriklikud tavad on mõjutanud pühapäeva tekstivalikut.
Täna on kaheksas päev pärast ülestõusmispüha, ülestõusmispüha oktaav, ülestõusmispüha viimane päev. Inglise keeles kannab pühapäev nimetust Low Sunday, juba pisut argisem päev pärast kogu nädala kestnud suurt püha.
On viimane päev, mil ülestõusmisööl ristitud inimesed kandsid neile pärast ristimist antud valgeid rõivaid, mis sümboliseerisid ristitute uuestisündi. Samuti pesti neilt maha mürr, millega neid võiti pärast ristimist. Õigeusu ristimistalituse ühe osa moodustab tänapäevani mürri mahapesemise riitus, mis ideaaljuhul peaks toimuma kaheksandal päeval, kuid mis «inimliku nõtruse pärast» toimub kohe ristimise järel.
Kogu nädala on äsjaristitud saanud veel õpetust ning astuvad nüüd otsekui vastsündinud lapsed piiskopi ette, et osaleda armulaual. Jumalateenistuse järel võtsid nad ristimisrüüd seljast. Sellepärast kutsutakse pühapäeva Milano riituses dominica in albis deponendis – valgete [rõivaste] seljastvõtmise pühapäev.
Sel pühapäeval on olnud kombeks meenutada ristimist. Kirik püüab nii aidata oma vastsündinud lapsi, hoides nende silme ees elu, milles on näha ülestõusmise vilju. Piim, millega ta oma lapsi joodab, on usk, mis aitab võita ära maailma (1Jh 5:4).
Vanakirikliku evangeeliumiga (Jh 20:19–31) rõhutab kirik veel kord ülestõusmispüha mõtet, kuid teisalt annab päevale ajaloolise mõõtme: «Kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus…» (Jh 20:26).

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)