Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Puude vahel kõndides

/ Autor: / Rubriik: Jutlus / Number:  /

1Ms 2:4–15
Kommunistliku maailmareligiooni dogmade hulka kuulus müüt sellest, kuidas kogu olemasolev on tekkinud juhuslikult aineosakeste iseenesliku kokkupuute tagajärjel.
Kindlalt nõuti kinnitust, et mingit Kõrgemat Intellekti selle sündmuse juures ei viibinud. Sama kindlalt kinnitati, et teadlased on seda tõestanud. Kui nende teadlaste nimede ja tõestuste järele küsiti, siis nimetati aukartusega Marxi, Engelsi ja veel mõne püha klassiku nime.
Kristliku maailmareligiooni juurde kuulub sama kindlalt uskumine, et kogu olemasoleval on Looja ja olemasolu eesmärk. Midagi ega kedagi ei teki nii, et see Looja suures tahteraamatus kirjas poleks. Ning loomise kõrgpunktiks sai inimese kui sellise (ja iga järgneva inimese) loomine, kes kannab endas Looja nägu ning kuju.
Millises järjekorras loomistoimingud sooritati, selle kohta on Piibliski toodud erinevaid versioone. Inimesele on antud reaalteadused selleks, et Jumala loomistegu tundma õppida ja seeläbi paremini tunda oma asendit selles loodud ilmas.
Eelnevas jutluses tõdesime, et ka inimene on kolmainus, kelles on üheks tervikuks saanud ihu, hing ja vaim. Tänane tekst kõnelebki rohkem loomise hingelisest osast kui füüsilise ilma loomisest. Kirjutatakse puudest, st pargist või aiast, milles on puid nii ilukogemuse tekitamiseks kui ka tarbepuudeks, st viljapuud.
Ei saa jätta märkimata, et jumaliku loomingu oluline osa on ilul. Jumalik on täiuslik ja seega ilus. Kuri on moonutatud, ebatäiuslik ja seega inetu. Ilu võib nõnda olla emotsionaalne tee jumalatunnetusele. Ent lisaks loendamata puudele ja taimedele Jumala imede aias kirjutatakse meile kahest täiesti ebatavalisest puust.
Need puud on tabu, st et nende omavoliline puutumine on keelatud. Hea ja kurja tundmise puuga kaasnes koguni keeld: kui sa sellest sööd, pead sa surema. Kiusaja paradiisiaias rõhubki sellele.
Esmalt: sa ei sure. Surma polegi olemas. Ja hea ning kurja tundmine teeb su Jumala-sarnaseks, inimjumalaks. Igas kiusatuses peab olema suur annus tõtt, muidu pole seda võimalik uskuma jääda. Jumala-sarnaseks oli inimene saanud juba loomises. Ka hea tundmine oli inimesel olemas, sest ta tundis Jumalat.
Seega lisandus hea ja kurja tundmise puust vaid üks uus tunnetus – kurja tundmine. See oligi, mis tõi inimesele kaasa surma. Võiksime olla täpsemad ja kinnitada, et see tõi sureliku saatuse. Sest kohese surma asemel, mis mürgise vilja sööjat oleks tabada võinud, andis Jumal oma helduses sellele endasarnasele olendile sureliku saatuse.
See tähendab, et andis oote- ehk armuaja, mil inimene võib tegeleda oma saatuse muutmisega. Aga paradiisiaiast saadeti inimene minema. Sellest ajast alates on kõik maailma religioonid otsinud tagasiteed kaotatud paradiisi.
Ka elupuud kohtame hiljem inimese teel. Varakristliku pärimuse järgi valmistati Jeesusele Kolgata rist elupuust, mis oli kasvanud Paradiisiaias. Pole vaja saata risti tükikesi botaanikutele ekspertiisi: vaimulikke asju tuleb mõista vaimselt. Ristiohver on meile elupuu viljaks, millest süües võime taas elada igavesti.
Inimesele saab kirjeldada vaid neid asju ja sündmusi, mille jaoks on olemas sõnad. Sõnad on olemas nende asjade märkimiseks, mis on mingil kombel tuttavad. Täiesti uusi asju saab kirjeldada ainult võrdpiltide kaudu. Seetõttu võime otsida Eedeni aiast nelja väljavoolavat jõge ja need maailmakaardilt isegi üles leida. Kui neid Piiblist otsida, leiame jõe ja elupuu taas Ilmutusraamatu viimasest peatükist.
Eluvee jõgi, särav nagu mägikristall, saab alguse Jumala ja Talle troonist. Mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda – andes iga kuu oma vilja.
Viimasest salmist loeme inimese erilisest rollist, vastutusest. Ükski muu loodu peale inimese ei kanna vastutust loodud maailma eest. Siit võime lugeda igaühe vastutusest kogu looduse ees, sest kogu maailm ägab ja oigab, oodates jumalalaste au ilmsikstulekut. Kogu loodu lunastatakse lunastatud inimese läbi.
Ent ei tohi jätta lugemata sedagi, et inimesele anti ülesanne harida ja hoida Eedeni aeda. Siin tundume nõututena – meid aeti ju sellest aiast välja, kuidas saame me siis selle harimise eest vastutavad olla? Seepärast kõnelebki see sõnum meile pigem vaimulikest asjust kui füüsilisest aiast. Peame tegelema oma hingeaia harimisega, peame hoidma meile hoida antud Paradiisi, kus Elupuu on saanud inimeste käte läbi risti kuju.
Aamen.
Villu Jürjo