Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Puhkpillimängijate suvi oli vaimulikult rikastav

20.08.2014 | | Rubriik: Kultuurielu

Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees!
Ps 98:6

AD 2014 ei ole küll veel mööda saanud, aga pool on läinud :(. Puhkpillimängijatele, kes usinasti kiriku(te)s mängivad, on see poolaasta igati edukas olnud.

Pasunate pidu Rapla kirikus
Rapla pasunakoor sai 16aastaseks ja otsustas sõbrad külla kutsuda. 15. juunil, kolmainupühal, teenis Rapla kiriku avaral rõdul kaasa suur vaskpillide koor ehk väljamaa keeles brass. Koos oreliga hõiskasime koraale ja sisustasime teenistust oma muusikaga, pasunad mängisid mahedalt ka armulaua ajal.
Rõõm oli kaasa teenida koos Nõmme Rahu koguduse meeskooriga, kellest on saanud pasunakooride fänniklubi. Olge õnnistatud kaasaelamise ja meie töö õiglase hindamise eest!
Teenistusele järgnes kohe kontsert. Pritsu Pühapäevakooli trompetid ja Pritsu Pühapäevakooli Brass, Tohisoo Brass, Nõmme Brass Tärkamine (kõiki neid juhatab Aigar Kostabi), Võru Muusikakooli Brass (Urmas Himma) ja Kose Kiriku Pasunakoor (Kahro Kivilo) esitasid igaüks kaks lugu.
Sünnipäevalaps Rapla pasunakoor mängis õigusega rohkem. Ühendpasunakoori juhatasid Aigar Kostabi ja Kahro Kivilo, sellel kontserdil sai ka Suure-Jaani kava selgeks viimistletud.

Puhkpillimängu hommikust õhtuni
Vaimuliku laulupeo päeval Suure-Jaanis kõlas pasunamuusika juba kell 7.37 kirikutornist, pärast teenisid pasunad teenistusel kirikus, mängides alustuseks E. Võrgu «Kui armsad on Sinu hooned», siis koraale küll ühe, kolme ja nelja hääle peal. Kõikide kallite lahkunute mälestuseks kõlas Hugo Lepnurme «Kui kurvastatud, aga siiski rõõmsad».
Kahjuks ei ole käsikirjast lugeda, mis aastal maestro selle kirjutas, aga võib arvata, et ta pani selle kaheksahäälse loo talle omase lustiga kirja otse partituuri.
Lõpumuusika «God of our fathers» viimaste nootide kaja kõlas veel võlvide all, kui pasunad juba ruttasid Suure-Jaani surnuaeda. Mälestushetkil kalmudel mängisid Kose Kiriku Pasunakoor ja Rapla pasunakoor vaheldumisi.
Mis Suure-Jaani laulupeol edasi sai, seda osalejad ja lehelugejad juba teavad-mäletavad: suurima vihmaga anti meile märku oma pidu siseruumidesse kolida. Rongkäik jäi ära, aga ometi mängisime mõnuga oma marsse Suure-Jaani gümnaasiumi fuajees.
Laulupeokontserdil oli meil eesõigus koos keelpillide ja oreliga ühiseid laule saata, oma kavas oli muu hulgas rahvakoraal «Kui suur on meie vaesus», mille C. Kreegi puhkpilliseade on kaasaegsemaks seadnud Peeter Saan.
Ustavad olid need, kes rõõmuga tulid Suure-Jaani mängima: Kose Kiriku Pasunakoori ja Rapla pasunakoori täiendasid mängijad Kuu­salust, Tartust ja Tapalt, ka Suure-Jaani oli esindatud. Pasunate üldjuhid olid Aigar Kostabi ja Kahro Kivilo.
Nii-öelda Suure-Jaani laulupeo tuules panid Rapla ja Kose valikkoosseisu kokku, et mängida kohe järgmisel pühapäeval Harju-Ristil vabadussõja ausamba 90. aastapäevale pühendatud palvusel ja pärjapanekul. Oli kaunis ja väärikas isamaaline sündmus!

Pühajärve puhkpillipäevad
Kiida, mu hing, Issandat,
ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Ps 103:1

Puhkpillide poolaasta tipnes kolmepäevase kokkutulekuga Otepääl. Kohalik Pühajärve-Rõngu ühendorkester avas festivali kontsertidega juba mitu päeva varem, kuni reede, 25. juuli lõunaks olid kõik osalised Pühajärve põhikooli saali kogunenud.
Kohe tervituskontserdi järel algas tõsine proov, mis kestis vaheajata kuni õhtusöögini! Koos mängisid Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester (Arno Anton), Tapa Linna Orkester (Priit Rusalepp), Kose Kiriku Pasunakoor (Kahro Kivilo) ja Smiltene puhkpilliorkester (Pēteris Vilks) Lätist.
Juhatasid nimetatud orkestrite juhid ja meie orkestrite sõber ning mentor Bert Langeler. Ustavus, mängulust ja innukas vastupidamine iseloomustas seekordset, järjekorras juba 17. korda toimunud festivali.
Pühajärve kooli remont (mitmes mõttes hea näitaja!) ja muud põgusad ebamugavused ei seganud kedagi, vastupidi, veel lõbusam oli! Ka kuum pole kunagi konti rikkunud. Jumala abiga kõik sujus ju! Avamispäeva hilisõhtul, pärast kaht kontserti harjutati veel poole ööni ansamblimuusikat, ka koraale pühapäevaseks teenistuseks.
Laupäeval oldi koos Otepääl – lustlikud platsikontserdid tehtud, kosutati endid Otepää kirikumõisas ja siis sõideti kohe Rõngu kirikusse. Pärast põhjalikku proovi sai külastada Rõngu pillimuuseumi – milline vaimukas väljapanek!

Kirikumuusikasündmus
Pühajärve puhkpillipäevad on eriline sündmus teiste Eesti puhkpillifestivalide hulgas, sest koondab oma tegevuse just kirikutesse. Esimene ühendorkestri kontsert on nüüd alati Rõngu kirikus, pühapäeval on festivali kavas jumalateenistus Otepää kirikus ja siis lõppkontsert sealsamas. Ühendorkestri kava täiendavad puupuhkpillide ja vaskpillide ansamblid.
Seekordne kava oli erakordselt mitmekesine ja kaalukas, D. Šostakovitši 5. sümfoonia finaal ja J. de Haani «Vabaduselaul» andsid mõtlemisainet või lausa otseseid vihjeid kaasaja murelikule olukorrale maailmas, «Heliseva muusika» tuttavad meloodiad tõid meeleliigutust nii mängijatele kui kuulajatele. Kummalgi kontserdil sai loetud salme 103. psalmist, enne kui mängiti allakirjutanu juhatusel majesteetlikku koraaliseadet «Praise my Soul».
Pastor loci Lea Kärson saatis meid laupäeva õhtul palvega teele, pühapäeval Otepää Maar­ja kirikus oli jälle puhkpilliteenistus, kui koraale mängisid osavõtjad orkestrid: Tapa orkester mängis täies koosseisus, lätlased panid välja kvarteti, Pühajärve-Rõngu mängis oma koraali erinevate värvidega – ühe salmi ainult puupillidega, teise salmi ainult vaskedega, ülejäänud salmid koos. See oli nii ilus!
Liturgiat mängis Kose Kiriku Pasunakoor. Õpetaja Urmas Oras on meid teeninud viimastel puhkpillipäevade teenistustel, tema on ka järgnenud kontserdi jumalasõnaga sisse juhatanud ning esimesena meie mängu kohta kiitvaid sõnu öelnud.
Väga tore on kord aastas Pühajärve kandis kokku saada, et mängida eriliselt head muusikat koos ustavate ja heas mõttes fanaatiliste muusikutega. Festivali orkestrist kujuneb kohe heatujuline ja heatahtlik oma kunsti nautiv sõpruskond, kes pühakojas mängib Issandale kiituseks ja ligimesele heameeleks.
See festival annab erilise energialaengu ning paneb igatsema järgmist. Me palume rohket õnnistust korraldajatele Arno Antonile ja Külli Teearule Otepää Muusikaühingust. Mõtleme tänumeeles suurele Leopardide suguvõsale – selle perenimega mängijaid on märkimisväärne protsent orkestrite koosseisust. Olge kõik hoitud järgmise korrani ja aegade lõpuni!
Kahro Kivilo

Pildigalerii:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)