Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Puhja jõuluteenistus jõuab kodudesse

15.12.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Puhja lasteaia lapsed on kirikusse tulnud jõululugu kuulama. Rita Puidet.

Tänavuse jõuluõhtu jumalateenistuse 24. detsembril kannab Eesti Televisioon reaalajas üle Puhja kirikust algusega kell 16. Ettevalmistustega teleülekandeks alustati juba advendiajal. 

Väljas on paras tuisk, kui detsembri esimesel reedel kiriku juurde lähen. Teerajad on sisse lükatud ja kiriku juures käib juba vilgas elu. Kollastes turvavestides lasteaialapsed on just kirikusse minemas, et kuulata pühapäevakooliõpetaja Imbi Tanilsoo esituses jõululugu ja näidata, mis lasteaias õpitud. Märkida tuleb, et enne koroonat andis Imbi nii siinses lasteaias kui koolis piiblitunde. 

Toimuvat jälgib ka koguduse sinodisaadik ja Puhja lasteaia õpetaja Urve Hämäläinen, kes ütleb, et lasteaialapsed on juba president Alar Karist näinud. Tegu on presidendi kodukirikuga ja seepärast tulebki selleaastane ülekanne siinsest väikesest 500aastasest pühakojast.

Lootust on

Jõulupühadeks jõuab Puhja kirikusse suur kuusepuu ja kohaliku lasteaia lapsed on selle kaunistamiseks ehteid teinud. Kooli 4. klass on aga lubanud juhatuse esimehe ja kooli loovjuhi Ülle Närska eestvõttel kiriku koristada. Kuusk saadakse Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu kaudu ja see leiab oma tavapärase koha parempoolse rõdu juures. Ettevalmistusi tehakse eriliselt selleks, et kirik jõulujumalateenistuse otseülekandeks iseäranis kaunis oleks.

Tavaliselt on jõuluõhtul kirikus sadakond inimest, sest aeg, mil ka rõdud rahvast täis olid, jääb 30 aasta taha. Seltsimaja juhataja Kaja Udso sõnab, et võttis uudise jumalateenistuse ülekandest suure rõõmuga vastu, aga ei teagi, kui laialt seda kogukonnas teatakse. Ta lisab, et koguduse õpetaja Tiit Kuusemaa ja organist Miina-Liisa Kuusemaa hooleks on jumalateenistuse ülesehitus, tema aga toetab muuga. 

„Seltsimajal on kogudusega väga hea koostöö,“ kinnitab Udso. Kes Puhja kogudusega vähegi kokku puutunud, teab, kui hästi on kogudust ja tema sõpru seltsimajas vastu võetud. Nüüd on ka pastoraadiruumid, vähemalt osa neist, korda saanud, seal toimuvad kandleproovid. Seltsimajas tegutsev naiskoor Läte aga on viimased kuud proove teinud kirikus, sõnab Udso. 

Kuidas saakski mitte koostööd teha, kui 115 aastat tagasi avati Puhja seltsimaja suuresti tänu toonasele kirikuõpetajale Jaak Valgule (1867–1952), kes seltsimaja ehituseks maad andis ja innustas talumehi metsast puid tooma. Tänavu tehti seltsimajas remonti ja avapidu on 17. detsembril.    

Urve Hämäläisel on lisada, et siinsed kooliõpetajad on juba Käsu Hansu (18. saj I poolel tegutsenud köster ja kooliõpetaja Puhjas) ajast kaasatud koguduse tegemistesse. Vastremonditud söögikoht Puhjas on saanud Käsu Hansu nime ja Urve loodab, et väärikale nimele lisanduvad väärikad detailid. 

„Nii väeka kultuurilooga paigas tuleb lapsi juba väikesest peale kirikuga harjutada, et kirik neile võõraks ei jääks,“ sõnab Urve. „Kogudusel on head suhted kooli ja lasteaiaga ning seni, kuni lastevanemad hästi suhtuvad, et lapsed aeg-ajalt kirikus käivad, on lootust.“ Mõlemad naised tänavad valda, kes on eelseisvat üritust omalt poolt materiaalselt toetanud.

Puhtad plaanid

Pealinnast jõuavad kohale ka telemehed. Täpsemalt siiski rahvusringhäälingu produtsent Hannela Lippus ja ülekande osakonna juhtivinsener Ando Võsuri. Mis üllatav – kui teenistuse ülekanne ETVs algab 24. detsembril kell 16, siis töö ülekande õnnestumiseks peab Puhjas algama hiljemalt kell üheksa hommikul. Muidu jäädakse ajaliselt hätta, kinnitab Hannela Lippus. 

Kirik on üsna väike, aga mitte väikseim, kus kunagi ülekannet tehtud. Õnneks on ka Miina-Liisal varasemast kogemus Otepäält, kui tähistati Eesti lipu aastapäeva. Aga kuidas ja kuhu paigutada teenistusel osalevad Karijärve keelpilliorkestri 15 last, koraalikoori 40 inimest, Dionysiuse kümmekond lauljat, viisikandled, kuidas esinejad kirikus liiguvad ja millele või kellele sel ajal peaks olema suunatud kaamerad, on vaid osa lahendamist vajavatest küsimustest.

Miina-Liisa kinnitab, et lapsed on harjunud kirikus vaikselt liikuma. Siiski leiti, et kiriku kivipõrandatele ja rõdule viivale trepile tuleks panna vaibad summutamaks kõndimisel tekkivat heli. Nimelt peab jumalateenistuse alguses mängiv Karijärve keelpilliorkester lahkuma altariruumist, et mitte varjutada vaimulikke.

Kus ja missugused mikrofonid peaksid olema, et erinevate pillide heli oleks ülekande ajal ühtlaselt tagatud, see jääb lahendada helitehnikule. Kui peapiiskop Urmas Viilma ja kohaliku õpetaja istekoht altariruumis on kindel, siis sel päeval pandi paika ka presidendi istekoht. Et kaamerad ikka vajaliku plaani kätte saaks.     

Lahendamist ootab nii elektri- kui internetiühendus, sest ilma selleta – kuigi küünlavalgel toimuv jumalateenistus võib olla romantiline – jääksid televaatajad tumma teleri ette. Ülekanne kestab täpselt 58 minutit ja kohe seejärel hakatakse kaableid kokku panema, sest ka ülekandemeeskonda oodatakse kodus. 

Ei taha siinkohal kõiki jumalateenistusega seotud saladusi ära rääkida, ent huvitavaid nüansse on sel teenistusel kindlasti. Jään huviga ootama peapiiskop Urmas Viilma jutlust, aga sedagi, missuguse lahenduse said üles kerkinud tehnilised üksikasjad. 

Rita Puidet

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)