Pühitseti kaitseväe esimene kabel

07.06.2006 | | Rubriik: Määratlemata


Tapa väljaõppekeskuse kabelist: uue kabeli pühitseb kaplan Aivar Sarapik.

Laupäeval, 3. juunil pühitseti Eesti kaitseväe esimene pühakoda – Tapa väljaõppekeskuse kabel. Piduliku sündmuse puhul olid kohal Eesti Kirikute Nõukogu esindajad, kaitseväe ohvitserid ja kabeli ehituse toetajad. Pühitsemisel viibis ka peapiiskop Andres Põder.

Pühitsemistalituse viisid läbi kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, kaplanid Aivar Sarapik, Andrei Sõtšov, Raivo Nikiforov ja Silvester Jürjo. Pühakirja lugesid Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Joosep Tammo ja Tapa väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi. Laulis Kadrina koguduse segakoor Anne Peäske juhatusel. Kohal olid peaaegu kõik kaitseväe kaplanid.

Tapa väljaõppekeskuse kaplani Raivo Nikiforovi sõnul teeb  hoone eriliseks multireligioossus: kabelis saavad talitusi läbi viia kõikide uskude esindajad, kes austavad Jumalat. Nikiforovi sõnul oli 1998. aastal, kui tema  Tapale kaplaniks tuli, ainult 3% ajateenijatest kristlased, kuid nüüd on neid juba 15–20%.

Kabel on avatud kõigile, kes soovivad Jumalaga suhelda, ka neile, kes alles otsivad teed Jumala poole. Pühakoda on mõeldud nii väljaõppekeskuse ajateenijatele, kaadrikaitseväelastele kui ka siin korraldatavatel õppustel osalejatele. «See saab olema kaitseväelasele pelgupaik, mis pakub vaikust ja rahu ka lihtsalt mõtisklusteks,» selgitab Nikiforov.

Saksa mereväe kaplan Arend Engelkes oli korda kabeli ehituse ideest kuuldes vaimustuses ja korraldas Saksamaa Liitvabariigi ajateenijate hulgas annetuste kogumist. Arend Engelkesel oli ka kabeli pühitsemisele tulles kaasas järgekordne üle 10 000-eurone annetus, millega kolonel Roosimägi kinnitusel tasutakse kabeli pinkide eest.

Ligi poolteist miljonit krooni maksma läinud kabel ehitati annetuste toel. 80 istekoha ja paarikümne seisukohaga kabeli projekti annetas Välis-Eesti arhitekt Harri Kivilo. Ta on põhjendanud kabeli tagasihoidlikkust: suuremaid teenistusi saab pidada suuremates ruumides, ka Tapa kirikus. Väike kabel pakub võimalust enesesse süüvimiseks ja mõtisklusteks. Annetajate nimed on kabeli seinal oleval tahvlil ja annetajatele anti tänukiri.

Tapa väljaõppekeskus on Eesti suurim ja moodsaim väljaõppekeskus, mis ühendab endasse pioneeripataljoni, õhutõrjedivisjoni, suurtükiväegrupi, kaitseväe keskpolügooni ja tagalakeskuse.

Tiiu Pikkur

Üks kommentaar artiklile “Pühitseti kaitseväe esimene kabel”

  1. Külaline ütleb:

    Maausulised paluvad kaitsepolitseil uurida tulemõrva kordamist (82)
    09.06.2006 11:07
    Rando Tooming, PM online

    Kommenteeri | Loe kommentaare

    Täiendatud kell 13.40
    Eile saatis Maavalla Koda kaitsepolitseiametile avalduse, milles palus välja selgitada, kas natuke enam kui kuu tagasi Viru-Nigulas toimunud õlgedest inimkuju põletamises on täheldatav kuriteo koosseis.

    Õlekuju põletamist vaatavad Virumaa Muuseumide Toolse piirkonna direktor Uno Trumm (vasakul), juhataja Ants Leemets, Viru-Nigula vallavanem Raivo Heinmets ja volikogu esimees Ain Tiivas.
    Foto: Tairo Lutter/ Virumaa Teataja

    2. mail korraldasid sihtasutus Virumaa Muuseumid, luteri kiriku Viru-Nigula kogudus ja Viru-Nigula vald omavahelise koostöölepingu sõlmimise tseremoonial sümboolselt õlgedest inimkuju põletamise.

    REKLAAM

    REKLAAM
    Avatud Tallinn
    Vaata linnavalitsuse pressikonverentse veebis
    http://www.tallinn.ee/pressiko

    Kindlusta muretu puhkus!
    Sõlmi reisikindlustus Internetis! Kiirem, mugavam, soodsam! http://www.if.ee
    http://www.if.ee/web/ee/privat

    Klient24.ee Tarbijaportaal
    Kiida! Laida! Vali parim!
    http://www.klient24.ee

    Soov.ee
    20 000 kuulutust iga päev!
    http://www.soov.ee

    Reklaami siin…

    VIIMASED KOMMENTAARID
    saatan
    isegi satanistid on inimlikumad ,kui need kirikutegelased.

    to margor
    sa sa ytlesid – tsiteerin – //Rõvedad tegelased need kristlased, mõistus nihkes…/, mitte \”kui…

    Teised kommentaarid

    Maakonna pärimuse järgi toimus Viru-Nigulas 366 aasta eest arvatav tulemõrv, mille ohvriks langes kohalik rahvaarst, kiriku poolt nõiaks tembeldatud Kongla Ann.

    Naise üle peetud kohtuprotsessist on säilinud märkmeid, samuti on sündmust kirjeldanud Viru-Nigulas tegutsenud kirikuõpetaja ja keelemees Otto Wilhelm Masing.

    Kohtuotsuse täideviimine

    Sihtasutus Virumaa Muuseumid ja luteri kirik viisid kohtuprotsessi otsuse nii-öelda teist korda täide. Kuju rüütati, köideti posti külge ja süüdati põlema.

    Aktsiooni korraldas sihtasutus Virumaa Muuseumid ja sündmuse juures viibisid Toolse piirkonna direktor Uno Trumm, Virumaa Muuseumide juhataja Ants Leemets, Viru-Nigula vallavanem Raivo Heinmets ja volikogu esimees Ain Tiivas.

    Lisaks viibis sündmuskohal lepingu üks osapooltest, EELK Viru-Nigula koguduse vanem Aadu Raudla, kes on ajalehele Pärnu Postimees avaldanud lootust, et kogudus saab ehk koostööst Virumaa Muuseumidega kasu.

    Pealtnägijate sõnul oleks inimpõletamine toimunud justkui päriselt, ainult inimliha kõrbehaisu ei olnud õhus tunda.

    Maausulisi ja taarausulisi ühendava Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ütles, et maausulised näevad kohatus teos maarahva pärimusele ja esivanemate mälestusele sülgamist.

    «Äärmiselt kohatu on, kui riigi osalusel saadetakse korda põlisusku ja -kultuuri ähvardavaid tegusid, mis võivad külvata sallimatust,» tõdes Kaasik.

    Kaasiku sõnul on eriti kahetsusväärne, et sündmus toimus sihtasutuse korraldusel, mille asutajate hulgas on kultuuriministeeriumi poolt esindatud Eesti riik.

    «Sellega on Eesti riik kaudselt kiitnud heaks kolm ja pool aastasada tagasi Rootsi võimude ja luterliku kiriku vägivallateod nende vastu, kelle ainus süü oli Eesti põlisrahva pärimuse tundmine ja edasikandmine,» avaldas Kaasik.

    Leemets põletamist ei kordaks

    Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets toimunus konflikti ei näe, kuid on nõus maausuliste ees vabandama.

    «Muuseumite asi on tutvustada ajalugu ja selle käigus toimunud sündmusi. Kui tagantjärele selgub, et tegime seda kedagi riivaval moel, palume vabandust. Mina isiklikult ei osanud küll arvata, et me õlekuju põletamisega kedagi riivame. Tagantjärele mõeldes ma seda enam ei teeks,» ütles Leemets.

    Leemets lisas, et on saavutanud Maavalla Koja vanemaga põhimõttelise kokkuleppe läbirääkimiste alustamiseks, kuidas Viru-Nigula kohalikku ajalugu peaks kajastama.

    «Võtame üle Viru-Nigula muuseumi ja tahame seal teha varasemast erineva rõhuasetusega tööd. Ajalugu on ajalugu ja piirkonnas on ajalooliste märkidena olemas nii Samma hiis, Maarja kabel kui Kongla Anne põletamise koht,» lausus sihtasutuse juhataja.

    Leemetsa sõnul ei ole muuseum tahtnud rõhutada minevikus toimunud usukonflikte, viidates, et ei tea ürituse korraldanud Uno Trummi katoliiklikust taustast.

    «Eesti Vabariigis kehtib teatavasti usuvabadus. Seda, et Trumm on katoliiklane, kuulsin isiklikult Ahto Kaasiku käest. Minu teada kuulub Trumm Isamaaliitu,» kinnitas Leemets.

    Maavalla Koda saatis järelepärimised ka kultuuriminister Raivo Palmarule ja EELK peapiiskopile Andres Põdrale.

    Kultuuriministrile saadetud kirjas seisab: «Kristlikku vägivaldset fundamentalismi manifesteeriva tseremoonia korraldamine riigi ja omavalitsuste asutatud sihtasutuse poolt koostöös luterliku kiriku kogudusega tekitab maausuliste hulgas erilist nördimust.»

    Paavsti vabandus inkvisitsiooni eest

    Peapiiskop Andres Põdrale saadetud kirjas osutab koda, et EELK koguduse osalemine sümboolsel mõrval teeb kiriku vastutavaks minevikusündmuse taaselustamise ja seega sellele moraalse heakskiidu andmise eest:

    Maavalla Koda tuletab saadetud kirjas Põdrale meelde, et katoliiklaste paavst Johannes Paulus palus oma kiriku nimel vabandust inkvisitsiooni-aegsete hirmu- ja vägivallategude eest.

    Maausulised paluvad ühtlasi Luteri kirikult konkreetset seisukohavõttu Viru-Nigula koguduse poolt korraldatud Kongla Anne teistkordse hukkamise suhtes.

    Eesti maausulised, keda esindab Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, on Kongla Anne ja tema kaasaegsete loodususuliste pärimuse järgijad ja edasikandjad, seisab maausuliste pöördumises.

    Seepärast käsitab koda toimunut mitte ainult kogu Eesti ajaloo ja pärimuse mõnitamisena, vaid ka kui otsest vaenulikku akti maausuliste vastu.

    Ahto Kaasiku sõnul on eriti kahetsusväärne, et omausu ja pärimuse rüvetamine toimub ajal, kui rahvusriik on jõudsalt kosumas.

    Kongla Anne mälestuskivi avati Viru-Nigulas kuusteist aastat tagasi.

    Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! (Ilm 1:18)