Esileht » Uudis » Uudised »

Pühendusega pillide kuningale

22.09.2021 | | Rubriik: Uudised

15. septembril toimus Tallinna Jaani kirikus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja muinsuskaitseameti järjestikku juba neljas ühissümpoosion, mille peakorraldaja oli sel korral muinsuskaitseamet. 

Varasematel aastatel on käsitletud kirikukellasid, -vitraaže ja -tekstiile, seekordne sündmus kandis pealkirja „Eesti rikkalik orelipärand“. Sümpoosionile eelnes Jaani kiriku igakolmapäevane hardushetk, kus piiskop Tiit Salumäe muusikakäsitlusest jäi kõlama Martin Lutheri tsitaat: „Ma armastan muusikat, kuna see anne on Jumalalt, mitte inimeselt. Muusikat tehes kaob viha, himud ja ülbus.“ 

Ettekandepäeva avas vaimulik Gustav Peeter Piir intrigeeriva sissevaatega oreli teoloogiasse. Piir kõneles oreli kasutamise traditsioonist nii judaistlikus kui kristlikus traditsioonis, viies rännakule läbi aastatuhandete. 

Praktiline vaade

Orelimeister Olev Kents tõi kuulajateni Eesti orelimaastiku praktilise vaate. Kentsi ettekandest peegeldus meistri sügav lugupidamine ja austus ajalooliste orelite vastu. Ta toonitas, et 30 aasta jooksul, mil tema on orelitega töötanud, on Eestis jõutud väga kaugele ning orelite olukord on märkimisväärselt paranenud. Samas tõi ta välja ka murekohti, nende hulgas orelimeistrite pealekasvu puudumise ja vajaduse suurema riikliku toe järele.

Organisti ja interpreedi vaatenurga vanadele ja väärikatele orelitele avas Kristel Aer, kelle ettekandest saadi aimu, mis mõnu on mängida vanal orelil. Aer rõhutas, et ajaloolistel pillidel on hing ning vanal orelil tuleb lasta end õpetada ja üllatada. 

Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem andis ootamatu vaate orelitele kirikuruumis. Kreemi ettekannet ilmestasid mitmed kunstiteosed, kus kujutatakse oreleid, ja viited arhiiviallikatele, kus räägitakse orelite rajamisest Eestis. Arhiiviallikatele ja arhitektide joonistele tuginedes kõneles ta mitmete Eesti kirikute orelite saamise lugudest.

Päeva lõpetasid Linda Lainvoo ja Külli Eriksoni ettekanded, mis mõlemad keskendusid orelite riikliku kaitse temaatikale. Lainvoo rääkis, millised orelid on praegu kaitse all ning kuidas toimub töö nimekirja täiendamiseks. Erikson tuginedes oma aastakümnetepikkusele tööle nii kunstiajaloolase kui ka oreliuurija ja organistina, andis ülevaate orelite muinsuskaitsest mujal Euroopas ja ka praeguse olukorra kujunemisest Eestis. Samuti lahkas ta põhjalikult ajaloolisi erisusi, mis on loonud olukorra, kus Eestis on alles märkimisväärne hulk ajaloolist orelipärandit, mis mujal maailmas on kas välja vahetatud või ümber ehitatud.

Tunnustamine kunstimälestisena

Lisaks tutvustas Erikson muinsuskaitseseadusest lähtuvat juhendit, mis käsitleb tööde tegemist mälestisorelil, täpsustades, millised on tööd, mille puhul ei ole vaja muinsuskaitseametit teavitada ja millisel juhul on tarvilik tööde tegevuskava kooskõlastamine ning loa saamine. Muinsuskaitseameti kooskõlastus ei ole vajalik igapäevase hoolduse ja remondi jaoks. See tähendab näiteks vilede häälestamist, mehaanika reguleerimist, lokaalset puhastamist, mootori õlitamist jms. Oreli remontimise puhul peetakse silmas tegevusi, mis ei muuda mälestise ilmet, konstruktsiooni, mahtusid ega detaile, samuti igapäevatöös tekkinud rikete ja hooldustööde käigus tuvastatud üksikkahjustuste kõrvaldamist, aga ka mängutõrkeid põhjustava avariiolukorra lahendamist. 

Kooskõlastamist vajavad aga suuremahulised konserveerimis- ja restaureerimistööd. Kuna orel on töötav mehhanism, siis enamasti on vaja rakendada restaureerimise võtteid. Sinna alla kuuluvad kõik süstemaatilised tööd oreli mängu- ja tuulesüsteemi töökorra taastamiseks, vilestiku intonatsioonitööd, kogu orelit hõlmavad puhastustööd, mille käigus orel demonteeritakse, oreliprospekti või orelikapi restaureerimine, aga ka ulatuslik kahjurite tõrje spetsiifiliste kemikaalidega.

Sümpoosioni näol oli tegemist erinevaid vaatenurki koondava põneva ettekandepäevaga, kus oreleid vaadeldi mitmekülgselt. Oma lõppsõnas toonitas piiskop Salumäe, et orelid on aja jooksul kirikus olnud mitmete dispuutide keskmes, kuid on kindel, et Eesti ajaloolised orelid väärivad riikliku kultuurimälestise staatust.

Sündmus on järelvaadatav muinsuskaitseameti kodulehel 

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/MKA-ja-EELK-uhissumpoosion.

Linda Lainvoo

muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakonna juhataja

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)