Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pühendunud vanavanemlusele

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Tartus koos käivas vanavanemluse tugigrupis on vestlushoos grupi juht (vasakult) Inger Kraav, Toini Podekrast, Raja Viira, Vilma Ulst ja Viive Mütt.
Kätlin Liimets

EELK Tartu Perekeskuses käib alates 2016. aasta sügisest koos vanavanemluse tugigrupp, mida juhivad keskuse juht Lea Saar ja kasvatusteadlane Inger Kraav.

2016. aasta jaanuaris Tartusse laienenud EELK Perekeskuse eesmärgiks on perede toetamine. Lisaks nõustamisele ja teraapiale saab osaleda tugigrupis. Üks sellistest on vanavanemluse tugigrupp, mida rühma liikmed ise nimetavad vestlusringiks või vanaemade klubiks. Loomulikult on rühm avatud ka vanaisadele. Nende osavõtt on olnud tagasihoidlik, aga nad on teretulnud ja aitavad vanavanemlust näha mehe aspektist.
Koos käiakse kaks korda kuus, igal teisel ja neljandal reedel. Tavaliselt koguneb 6–7 inimest, ent oodatud on ka uued liitujad. Idee grupp luua tekkis pärast seda, kui Lea Saar ja Inger Kraav osalesid Saara Kinnuse vanavanemluse ehituskivide koolitusel. Ehituskivide nimetused on pühendumine, emotsioonid, seksuaalsus, konfliktid, sõnad, teod, usaldus, andestus ja armastus. Just neile teemadele keskenduti grupi tegevust alustades.
„Vanavanemlus algab pühendumisega. Vanavanemaks kasvatakse suhetes oma laste kui lapsevanematega ja muidugi lapselapse endaga. Nn ehituskivide osatähtsuse tunnetamine aitab mõista, milline on, võib olla või peaks olema vanavanema roll lapselaste elus ja mida uut toob ellu suhe oma lapse kui lapsevanemaga,“ selgitab Inger Kraav. Ta lisab, et kooskäimistel pole siiski ranget loengu vormi: „Tahab ju igaüks rääkida ise, meie inimestel on nii rikkad elukogemused. See on koht, kus saab kogemusi vahetada ja kunagisi või praegusi probleeme arutada.
Kooskäimistel on koht ka uudistel lastelastest. Rühma liikmed elavad kaasa sellele, kuidas õnnestuvad maimukeste esimesed sammud ja esimesed sõnad, kes lastest kuhu on sõitnud, kes kooli läinud, kes kooli lõpetanud. Kui kellegi perre on sündimas uus lapselaps või isegi lapselapselaps, siis tähendab ka see rõõmu ja ootuse jagamist.“
Koosolemine ja suhtlemine on rühma liikmetele väga oluline. 84aastane ingerisoomlane Toini Podekrast, kes on 65 aastat Eestis elanud, koos oma eestlasest mehega lapsed suureks kasvatanud ja elab nüüd kaasa kolme lapselapse arengule, ütleb: „Kõik raskused ununevad siin.“
Kätlin Liimets