Esileht » Arvamused » Kolumn »

Pühapäevarahu

12.09.2018 | | Rubriik: Kolumn

Merille Hommik

Jube kiire on. Mul ka. Hugo Treffner olla öelnud, et „kui tuleb kord surra, siis ei tea, kust küll selleks aega võtta“ (Hugo Treffner suri 13. märtsil 1912. Kes ei usu, võib minna Tartu Uus-Jaani surnuaiale – seal on tema haud olemas). Tegelikult on nii, et sured ära ja nagunii jääb suurem osa töid tegemata. Järelikult ei ole mõtet ohverdada hingamispäeva selle nimel, et kõik tehtud saaks.
Saaremaal otsustas üks mees, et hakkab hingamispäeva pidama. Esimesed kolm nädalat oli väga raske, edasi läks kergemaks. Siis ta võrdles, kui palju tööd jõudis teha kuue päevaga, kui palju seitsme päevaga nädalas. Tulemus oli üllatav – ühepalju, vahet pole! Järelikult, kui Jumala ütleb: „Sa pead hingamispäeva pühitsema“, ei kavatse ta meilt ühte päeva ära võtta, vaid vastupidi – Jumal tahab meile anda ühe päeva lisaks!
Valimised lähenevad. Võiksime öelda: „Igasse nädalasse üks päev juurde!“ Ma arvan, et valimisvõit oleks sellega kindel. Paljude maade seadused piiravad juba praegu pühapäeval töö tegemist. Keiser Constantinus Suur oli esimene, kes pühapäevarahu riigi seadusesse kirjutas. Et just pühapäev ja mitte laupäev, see lepiti kokku Nikaia kirikukogul aastal 325, sest nädala esimesel päeval tõusis Kristus surnust üles. Vene keeles on asi selge: laupäev (суббота) on sabat (שַׁבָּת шаба́т) ja pühapäev (воскресенье) on Kristuse ülestõusmine (Хрістос воскрес).
Õppides Saksamaal jalutasin kord pühapäeval kirikust koju. Teadsin, et mu külmkapp oli tühi. Siis mõtlesin ka poest läbi minna. Aga kõik poed olid kinni! Toona piisas ainult ühest pühapäevast, et mulle aru pähe panna. Edaspidi märkasin, kuidas paljurealisel sõiduteel, kus äripäeval võisid autod ummikus seista, valitses pühapäeval rahu ja pered jalutasid lastel käest kinni hoides selsamal sõiduteel. See oli mulle uus kogemus, milliseid kauneid vilju võib kristlik elukorraldus pakkuda tervele ühiskonnale.
Aga orjad on vaja tööle sundida! Kalli raha eest soetatud seadmeid ei saa ju lasta pühapäeval jõude seista! Ka Lääne-Euroopa pühapäevarahu on hävimisohus. Siiski Jumala loomiskorra vastu ei saa ka nemad – kes Jumala sõna tähele ei pane, selle kohta kehtib see, mida füüsika õpetaja minu klassile ütles: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka halvatus!“
Jumala sõna ütleb, et saab ka paremini. Inimese ahnusel pole piire, aga Vana Testament ütleb, et sellel ei ole mõtet. Kes läks hingamispäeval kõrbes mannat otsima, ei leidnud midagi. Kolmandat käsku rikkudes vaevame ennast sellega, millel pole tulemust.
Hingamispäev õpetab meile kuulekust, sest see on tõesti käsk, mitte lihtsalt huvitav mõte. Näiteks 4Ms 15:32–36 visati kividega surnuks mees, kes hingamispäeval puid korjas. Oli ju 2Ms 35:2 öeldud, et „kes iganes tööd teeb, seda karistatagu surmaga“. Kui tänapäeval võib hingamispäeva rikkuja ellu jääda, ei tähenda see, et Jumal oleks ammusele käsule käega löönud, vaid see on tema arm ja halastus.
Või kas me ikka jääme ellu? Kogudusest eemale jäädes kasvab inimene ja tema pere eemale ka Jumalast. Tagajärg pole parem kui kividega surnuks viskamine. Hingamispäeva käsk on meile küll raske, sest oleme orjameelsed ja harjunud rügama, aga tehes oma tahtmise asemel Jumala tahtmist ja pidades tema seadusi, anname oma elus maad Jumalale ja tema tegudele. Need on palju paremad.
Hingamispäeva ime on see, et Jumal annab rohkem. Sabatieelsel päeval korjas Iisraeli rahvas topeltportsu mannat ja see säilis ka järgmiseks päevaks. Muul ajal üleliia kogutu läks roiskuma (kasutatud on sama sõna, mis Egiptuse konnade ja kalade nuhtluse puhul). Seega on kolmanda käsu rikkumine nagu paha hais, mis ei lase nautida ka muid Jumala ande. Pühapäevarahu rikkumine annab meile igapäevase rahutuse – ei muud. Seepärast niipalju kui oleneb meist – valigem pühapäevarahu!
Issand ütleb (Js 58:13–14): „Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu, siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.“
Kolmandat käsku nimetatakse pühapäeva pühitsemise käsuks, aga võiks nimetada ka kuus päeva töö tegemise käsuks. Töö andis Jumal inimesele juba Eedeni aias enne pattulangemist, see on Jumala täiusliku plaani osa. Niisamuti annab Jumal täiusliku eeskuju, kuidas hingata oma tegudest, juba loomisloos. „Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse“ (Hb 4:11).
kristjan luhamets copy

 

 

 

 
Kristjan Luhamets,
kolumnist

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)