Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pühapäeval jätsime jumalaga

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /


Sinimustvalge lipuga kaetud ja rukkililledest ümbritsetud sark Kaarli kiriku altari ees.

Hüvastijätt 14. märtsil lahkunud president Lennart Meriga päädis 26. märtsi keskpäeval Kaarli kirikus oikumeenilisel leinajumalateenistusel. Päev varem sai rahvas avaldada austust armastatud riigijuhile kirikus, reedel jättis  president hüvasti kodupaikadega Nõmmel ja Viimsis.

Kaarli kirik oli Lennart Meri ärasaatmiseks sümboolne paik: selles kirikus ta ristiti 1929. aasta oktoobris, siin oli ta ka viimast korda avalikkuse ees – mullu 8. septembril emeriitpeapiiskop Jaan Kiiviti matustel.

Oikumeeniline leinajumalateenistus

Lennart Meri soovi kohaselt oli leinajumalateenistus oikumeeniline, kuid peeti luteri kiriku matusekorra kohaselt. Leinakõne pidas peapiiskop Andres Põder, kaasa  teenisid emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone ja Viimsi koguduse diakon Erkki Juhandi. Palveid lugesid Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius ning Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Leinatalituse alguses lauldi «Püha, püha, püha oled meie Looja», misjärel lugesid piiskopid palved.

Leinakõnes, mida peapiiskop alustas Ilmutusraamatu sõnadega «ma nägin uut taevast ja uut maad», rääkis Andres Põder Lennart Merist kui visionäärist ja misjonärist. President Meri kõneles Eestist ja eestlastele, Euroopast ja eurooplastele; tähtsaimana nimetas peapiiskop Lennart Meri sõnu inimestest ja inimestele. Presidendi igavikumõõtmelisi seisukohti vaagides järeldas ta: «Lennartile olid usk, lootus ja armastus ühe puu harud.»

Kirjaniku ja Lennart Meri sõbra Jaan Krossi järelehüüde luges ette näitleja Arne Üksküla. «Me tundsime teineteist üsna kaua. Aga tegelikult jäigi mul teada saamata, kust oli õieti pärit Sinu filosoofia. Igatahes, kui Sa astusid Eesti saatuse jaoks otsustavate sammude juurde, tundus, et Sul olid kõik olulised mõttekäigud, tähtsad kõnelused pikkades mõttemängudes üle korratud, kõik võimalikud pöörded teada. Ja peaasi: ka improvisatsioonideks oli jäetud ikka veel enam kui piisavalt ruumi,» kirjutas Jaan Kross ja meenutas 1991. aasta 22. augustit kui päeva, mida Lennart Meri nimetas oma elu õnnelikemaks.

Tol päeval kirjutas veel toonane välisminister Meri  Helsingis Tuglase Seltsi ruumes taotlused maailma suurriikide valitsustele ettepanekuga kaaluda, kas poleks nüüd aeg tunnustada Eesti Vabariiki, ja viis need ettepanekud vastavatele suursaadikutele kätte.

Matusetalitusel kanti esmakordselt ette kaks Lennart Merile pühendatud muusikapala: Erkki-Sven Tüüri reekviem Doris Kareva sõnadele «Igavik» ja Arvo Pärdi «Lennartile».

Kell 13 kanti «Narva marsi» helide saatel sark kirikust välja, samal ajal helisesid Eestis kirikukellad 10 minutit presidenti mälestades.

Jumalagajätt Kadriorus

Sargaauto, mida saatsid perekond, kaitseväelased ja Eesti üliõpilasorganisatsioonid, suundus mööda sadadest eestlastest palistatud tänavaid Kadrioru lossi juurde, kus said sõna president Arnold Rüütel, Soome Vabariigi president Tarja Halonen ja Rootsi endine peaminister Carl Bildt.

Südamlikus eesti keeles peetud järelehüüdes ütles Tarja Halonen, et Soome kaotas hea sõbra. Ja otsekui jätkuks kirikus kõlanud Jaan Krossi sõnadele meenutas ta  president Meri sõnu tollestsamast augustikuu päevast: «Surusin ennast autonurka ja tundsin, mida tähendab õnn ära tunda oma elu kõige õnnelikum hetk veel enne, kui see hetk on möödas.»

Carl Bildt, kes oli Rootsi peaminister Lennart Meri esimese ametiaja aastail, ütles: «Paljudele meile väljaspool Eestit oli ta juba enne ametisse valimist teie president. Ja ma olen veendunud, et paljudele jäi ta selleks oma elu viimse päevani. Ta oli meie aja tähtsaim eestlane.»

Mälestati presidenti

Kadrioru lossi juurest suunduti Metsakalmistu poole, kus president perekonna ringis mulda sängitati. Matusetalituse viisid läbi piiskop Soone ja Viimsi koguduse diakon Juhandi. Eesti kaitsevägi avaldas endisele riigikaitse kõrgeimale juhile austust aupaukudega nii käsitulirelvadest kui ka Harjumäele paigutatud haubitsatest. Auvalve presidendi haua juures Metsakalmistul kestis kuni päikesetõusuni.

Matusepäeval peeti Lennart Meri mälestusjumalateenistus Helsingi Huopalahti koguduses, mis on Haapsalu sõpruskogudus. Jutlustas praost Tiit Salumäe, seal loeti ette Helsingi piiskopi Eero Huovineni järelehüüe Lennart Merile. Presidenti mälestati ka õpetaja Valdek Johansoni poolt Riias peetud eestikeelsel jumalateenistusel.

Täna on Lennart Meri 77. sünniaastapäev. Sel puhul peetakse Londoni Eesti koguduses mälestusjumalateenistus.

Lea Jürgenstein