Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Pühakodade säilitamise ja arengu programmist on ilmunud kogumik

08.01.2014 | | Rubriik: Kultuurielu

Pühakodade säilitamise ja arengu riiklik programm 2003–2013 on jõudnud lõpule.

Muinsuskaitseamet andis sel puhul välja rohket pildimaterjali sisaldava raamatu, kus tutvustatakse valikut kümne tegevusaasta jooksul tehtust.
Kirikud on meie kultuuri ja ajaloo üks tähtsamaid valdkondi. Eesti rikkalik sakraalpärand ulatub keskaegsetest kivikirikutest ning tellistest ja maakivist õigeusukirikutest kuni tagasihoidlike palvemajade ja kabeliteni, samuti kirikuaedade, pastoraatide ja kalmistuteni. Ent siia hulka kuuluvad ka hinnalised kunstivarad, kirikuriistad, tekstiilid ja sageli väga unikaalsed orelid.
Pühakodade säilitamise riiklik programm kutsuti ellu eesmärgiga tegelda süstemaatiliselt Eesti kirikliku pärandi hoidmisega. Programmi raames on kümne aasta jooksul jagatud toetust 197 pühakojale üheksast konfessioonist 9,23 miljoni euro väärtuses.
Programmis ei tehtud vahet riiklikuks kultuurimälestiseks tunnistatud pühakodade ja teiste sakraalhoonete vahel, kuid suurem osa restaureerituist on siiski mälestistena muinsuskaitse all. EELK on programmi kaudu saanud toetusi kokku ligi kuue miljoni euro eest.
Et kõigist tehtud töödest ühes raamatus ülevaadet anda pole võimalik, siis on tutvustatud nii suuremaid ja keerulisemaid projekte kui ka väiksemaid ja erinevaid töid nõudnud pühakodasid.
Pühakodade säilitamise programmi esitlemise kõrval juhitakse raamatus tähelepanu ka pärandihoiu vajalikkusele, sest kultuuriväärtusi pole võimalik säilitada vaid ühekordsete toetuste abil.
Nüüdseks on kinnitatud ka juba uus programm, mis pakub järgmiseks viieks aastaks pühakodade restaureerimisele ja säilitamisele riigi tuge. Uus pühakodade programm jätkab kirikute kui kultuurimälestiste hoidmist ja arendamist, kuid keskendutakse ka sellele, et kirikud oleks rohkem rahvale avatud.
Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)