Esileht » Uudis » Uudised »

Pühakodade programm jagas toetusi

01.02.2017 | | Rubriik: Uudised

Ilma pühakodade programmi toetuseta poleks olnud mõeldav kogu Eestis ainulaadse Urvaste kiriku katuse kordategemine. Arhiiv

Selgunud on need kirikud, mida riik tänavu programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ raames toetab.

Pühakodade programm algatati 2003. aastal ja selle eesmärgiks on pakkuda riigipoolset tuge kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilitamiseks. Seejuures lähtutakse arusaamast, et pühakojad on lahutamatu osa Eesti ajaloolisest ja kultuuripärandist, avalikkusele avatud kui sakraalsuse kandjad ning ka kohalikku identiteeti säilitavad paikkondlikud keskused.
Toetuste andmise üle otsustab programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumide, linna- ja maaomavalitsuste liitude esindajad ning sakraalarhitektuuri eksperdid.
Tänavu esitati pühakodade programmile kokku 143 taotlust kogusummas üle 3,4 miljoni euro. Toetusteks on aga eelarves ette nähtud ainult 660 486 eurot, mis tähendab, et raha said vaid kõige halvemas seisukorras olevad pühakojad. Seejuures on programmi aastane eelarve isegi väiksem kui kümme aastat tagasi.
Lõviosa – 617 671 eurot – eraldati pühakodade restaureerimise ja remondi heaks, millest omakorda 2/3 langeb EELK koguduste kasutuses olevatele kirikutele. Väiksemaid summasid anti projektdokumentatsioonide koostamiseks, piksekaitse paigaldamiseks, pühakodade sisustuse restaureerimiseks või konserveerimiseks, teadustööks, teeviitade ja kirikuid tutvustavate trükiste väljaandmiseks jne.
Programmi juhtnõukogu juhi, muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul oli prioriteediks alustatud tööde lõpetamine. „Mul on äärmiselt hea meel, et tänavu saab lõpule viia mitu suurt restaureerimisprojekti. Valmis saavad Haapsalu toomkiriku katus, ülimalt avariilises seisus olnud EELK Saarde kiriku tornikiiver, samuti EELK Järva-Jaani kiriku pikihoone katus ja EAÕK Saatse Püha Paraskeva kiriku katusemaastik,“ kinnitas Raie.
Samuti saavad jätkuda tööd Haapsalu metodisti kiriku vundamendi toestamisel ning avariilises seisus olevate Jõelähtme ja Valjala kiriku juures. Uuteks suuremateks ettevõtmisteks on EAÕK Sindi õigeusu kiriku ja EELK Urvaste kiriku katusemaastiku restaureerimine, väiksemamahulisi toetusi saavad aga teiste seas Viljandi Pauluse, Harju-Madise, Noarootsi ja Kose luteri kirik. Kõige suuremad toetussummad – vastavalt 85 000 ja 80 000 eurot – eraldati aga Jõelähtme ja Urvaste kiriku remondi heaks.
Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets nentis, et sealne Eesti ainus basiilikalaadne kolmelööviline maakirik on väga halvas seisukorras. Mädanenud katusekonstruktsiooni väljavahetamise võimalust on otsitud juba 30 aastat. Olukord on nii hull, et suurema lume korral vajab katus lisatugesid.
2013. aastal sai kogudus Võrumaa partnerluskogust raha projekti koostamiseks ning on sealtsaadik igal aastal tööde tegemiseks pühakodade prog­rammi toetust küsinud. Alles tänavu saadi positiivne vastus, mis võimaldab alustada restaureerimistöödega kesklöövis.
Halvemas seisukorras olevad külglöövid jäävad oma järge ootama. Ilma riigilt saadud toetuseta poleks Salumetsa kinnitusel olnud tööde alustamiseks mingeid väljavaateid. Tagasi oleks tulnud maksta ka projekteerimistoetus, sest selle saamise tingimuseks oli ehitustööde alustamine viie aasta jooksul.
Sarnaste raskustega maadlevad oma kirikute kordategemisel kahtlemata paljud kogudu­sed. Jääb üle loota, et järgmistel aastatel programmi eelarvet suurendatakse, mis võimaldaks palju enamate pühakodade juures hädavajalikke restaureerimis- ja remonditöid teha.
Rain Soosaar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)