Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Pühakoda ehitatakse targa südamega

13.04.2010 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Uudised

Sarikapidu, millel tänati ehitajaid soojade sõnade, kingituste ja maitsva supiga, juhtis sihtasutuse esimees  Elo Süld (vasakult), kaalu lisasid minister Laine Jänes ja linnapea Urmas Kruuse. Rita PuidetNii kinnitas Elo Süld Tartu Pauluse kiriku kõrvalhoonesse kogunenud külalistele, ehitajatele, ajakirjanikele ja muidu huvilistele sarikapeol, kus tutvustati tehtut, jagati ehitajatele kingitusi ning pakuti suppi.
Juba mitu kuud on tartlased tunnistanud kiledesse mässitud Pauluse kiriku kõrvalhoonet. Pilku taeva poole suunates võib näha paljaid sarikaid ja nende vahele laotud katusekive. Lähemalt asja uurida sai reedel, 9. aprillil, mil kogudus kutsus linnarahvast sarikapeole, laupäeval aga kostitati linnarahvast heategevuskontserdiga, millega koguti annetusi  jumalakoja ehitustöödeks.

Uueksloomise ime
Mitte ainult Pauluse kogudus ei oota huviga kiriku valmimist, vaid kõik linlased ja ilmselt ka paljud eestimaalased, kellele see edaspidi tähendab uusi kultuurilisi võimalusi ja väljakutseid. Tunnistust objekti olulisusest annab kultuuriministri huvi ja sagedased käigud  pühakotta.
Oligi enesestmõistetav, et endine Tartu linnapea Laine Jänes, kes Tartu Pauluse Kiriku sihtasutuse loomise ajal oli juhatuse nõukogu esimees, nüüd kultuuriministrina sarikapeole oli kutsutud ja sai tähelepanuväärse ülesande pärg alla tuua.
Tervituskõnes küsis minister, kuidas tänast päikselist päeva võiks sarikapeoks pidada, sest kirikul on kogu aeg seinad püsti olnud, isegi katus oli olemas, kuigi on praegu maha võetud. Ja vastas: «Sarikapidu ei tähenda alati millegi uue alustamist. See tähendab sümboolselt ka seda, kui midagi uueks tehakse, nagu iga kevad loob looduse uueks.»
Päeva olulisust, eriti ehitajate jaoks, rõhutasid ka sihtasutuse esimees Elo Süld ja juhatuse nõukogu praegune esimees Tartu linnapea Urmas Kruuse. Ehitajaid tänades tunnustas linnapea Nordecon Ehituse töömehi: «Teil on suur võimalus restaureerida Tartule ja mitte ainult Tartule olulist objekti. Läbi selle ehituse saate ka teie rikkamaks kultuurilises mõttes.»
Ta tunnistas, et koostöö koguduse ja kultuuriministeeriumiga on hea ja ehitaja partnerina on andnud väga palju. «Vahel tundub, et see on hullumeelne projekt, aga väga kaugel ei ole aeg, kus me jälle varsti kokku saame, see on lindilõikamise koht,» kinnitas linnapea.

Sild edaspidise juurde
Koguduse juhatuse aseesimees Priit Humal tutvustas tiibhoone praegust seisu, kus keldri põrand on üles kaevatud ja miski ei anna märku, et siin kunagi on tegutsenud supiköök. Nagu kiriku põhiosas, tugevdatakse siingi müüre. Ka kaevatakse keldrit sügavamaks, et taas avataval supiköögil rohkem kõrgust oleks.  
Töö käib kogu tiibhoones, paljastunud on lapike seinu katnud lillmustrist. Kas neid uuenevas hoones jäljendada kavatsetakse, pole veel otsustatud. Kuid keegi ei kahtle, et tiibhoone, kus on umbkaudu 900 ruutmeetrit pinda, hakkab vastama tänapäeva nõudmistele.
Koguduse halduslik pool kolib siia, säilitades kiriku sotsiaal­se funktsiooni. «Kui tiibhoone valmib, alles siis saab minna põhiosa, kiriku sisu taastamise juurde tema endises ja võib-olla veel suuremas kuues, kui ta kunagi on olnud. See on nii suur ja ajalooline ehitus, et praegune etapp on sillaks järgmise juurde,» ütles minister.
Projekt kiriku taastamise viimase etapi rahastuseks on valmis ja ootab Elo Sülla sõnul aega, mil avatakse vastav meede rahastustaotluseks. Küsimusele, kuidas aktiveerida inimesi annetama, nagu seda tehti Tartu Jaani kiriku puhul, vastas Urmas Kruuse:  «Aeg on muutunud, selle projekti maksumus on üle saja miljoni krooni ja seda on väga keeruline teha. Aga kuna siia tuleb ühtlasi ilus kontserdisaal ja majas hakkab olema rohkem kultuuri kui täna, siis ma ei välista, et me leiame mooduse inimeste kaasamiseks, et anda sellele majale head hingust.»
Kui sügiseks, koguduse sajandaks aastapäevaks valmib kiriku tiibhoone, algavad taastamistööd kirikuhoones. Elo Süld meenutas oma kõnes kuningas Saalomoni, kes palus Jumalalt sõnakuulelikku südant ja mõistust, et kuulata, mis on õige. Ja Jumal andis talle targa ja mõistliku südame. (1Kn 3:11–12)
Samasuguse südamega ehitatakse nüüd kuulsa soome arhitekti Eliel Saarineni projekti järgi rajatud ja 1944. aastal varemetesse jäänud ning mittetäielikult taastatud pühakoda.    
Rita Puidet

Tartu Pauluse kiriku taastamistööd
2006 kuulutati välja projektikonkurss;
detsembris 2006 avaldati võidutöö, mille autoriteks on soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Marku Nors;
2007 algas ettevalmistus ehitustöödeks;
2008 algasid vundamenditööd;
2009 krüpti vahelae ja põranda ehitustööd, tiibhoone ja kolumbaariumi ehitus.

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)