Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Pühade osadus

30.10.2019 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Apostel Paulus kirjutas: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19).
Nende sõnadega pidas apostel silmas tohutut murrangut Jumala valitud rahva ja ülejäänud paganliku maailma vahel. Vana Testamendi ajal ei tohtinud ümberlõikamata inimesed tulla Jumala pühamusse ega süüa ka paasatalle, millega meenutati Iisraeli rahva pääsemist Egiptuse orjusest.
Nüüd aga, Jeesuse kui tõelise Paasatalle ohvri tõttu, purustati rahvaid eraldav vahesein ning avati kõigile ligipääs elava Jumala juurde. Pauluse sõnadega: „Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi“ (Ef 2:13).
Seda lähedust nimetatakse kristlikus usutunnistuses pühade osaduseks. Mõnikord tekitab sõna „püha“ meis segadust ja kõhklusi. Või kuidas peaksimegi seda mõistma keskkonnas, kus Jumala olemasolu pigem eitatakse ja inimese elu taandub juhuseks? Selliselt muutub ka pühaduse väljakutse arusaamatuks või lausa naeruväärseks.
Pühadus ei seisne meie enda pingutuste suuruses, vaid Jumalas, kes pühitseb. Tema käes muutub pühaks niihästi vägev katedraal kui ka tühine rohukõrs. Jumal saab pühitseda inimest, kes teda usaldab, kelles leidub ruumi Jumala Pühale Vaimule. Oleme meiegi nende, pühade hulgas?
Marek Roots

Mõtisklus on kirjutatud pühakutepäeva (1.11) teemal.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)