Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pühad ühendavad

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Ristiusku on läbi aegade iseloomustanud kirevus ja killustatus. Ühelt poolt lahutavad kristlasi konfessioonidevahelised piirid, teisalt kultuurilised erinevused ja poliitilised eriarvamused. Ühendab aga suure nädala ja ülestõusmispühade tähistamine.Kujukalt väljendub ühtsus näiteks eri kirikupeade pühadeläkitustes. Näiteks EELK peapiiskopi Urmas Viilma ülestõusmispühade karjasekirja sõnum Jumala armastusest ja igavese elu lootusest kõnetas küllap ka teiste kirikute kristlasi.
Ometi ei saadud ka pühadeaja läkitustes mööda tõsistest teemadest. Paavst Franciscuse omast tõstis meedia näiteks esile rahusõnumit ning tähelepanu juhtimist muu hulgas Süüria ja Lõuna-Sudaani kodusõdade põhjustatud kannatustele. Anglikaani kiriku pea Canterbury peapiiskop Justin Welby aga avaldas solidaarsust tagakiusamiste ja vaesuse tõttu kannatavate kristlastega kogu maailmas.
Nende mõtetega haakub hästi ka Luterliku Maailmaliidu presidendi Musa Panti Filibuse väljendatud lootus, et sõnum ülestõusnud Kristusest annab kristlastele jõudu seista vastu kõigele sellele, mis ei lase maailmas teostada tõelist vabadust, õiglust, rahu ning võrdsete võimaluste ja inimväärikuse tagamist.
Kristlaste ühtsusest andsid tunnistust ka oikumeenilised ühisüritused. Tallinnas, Tartus ja teisteski linnades kõndisid eri konfessioonide usklikud koos suure reede ristikäigus. Tõsi, erinevalt eelmisest aastast ei lange uue ja vana kalendri ülestõusmispühad seekord samale kuupäevale. Seetõttu tähistavad ka Eesti õigeusklikud ülestõusmispühi alles eelseisval pühapäeval. Küllap leidub ka luteri kirikus neid, kes oma õigeusklikest sõpradele mitte ainult häid pühi ei soovi, vaid koos nendega jumalateenistustest osa võtavad, et veel kord pühaderõõmu kogeda.
Rain Soosaar