Püha Vaimu vaikne tõene kõne

Oleme Jeesuse surnuist üles äratamise järgses ajas, nelipüha mõjuväljas ning päevast päeva selgust otsimas asjaolude kohta, milles peame elama. Kas siis lugeda ja tõlgendada Piiblit või lõpetada Pauluse sõnade tõttu, et kirjatäht suretab, ent Vaim teeb elavaks (2Kr 3:6)? Olgu piisav lühike viide, et Paulus tähistas neid Vana Testamendi sätteid, mis olid seotud tegude meelsusega ja Kristuses Jeesuses kõrvale jäetud rituaalidega.

Millele ehitada?  

Kirikukalender kingib meile Jeesuse sõnad sellest ajast, mil ta neid oma järgijatele aramea keeles jagas. Jeesuse sõnad Johannese evangeeliumi peatükkides 14–16 on ühed neist, mis on meieni jõudnud kreeka keele vahendusel paljude käsikirjade kaudu. Algkristluse mõttelugu salvestati papüürusele ja nahale kirjutatud tekstidena, mille suur hulk kinnitab algkristlaste usulist ja intellektuaalset indu.

Käsikirjades leidub erinevusi ja mõnede kohaselt me loeme Jh 14:15 teksti nõnda: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!“ Ühe teise hästi tõendatud tekstide grupi järgi on salm 15 hoopis tulevikku vaatav: „Kui te armastate mind, siis te saate pidama minu käske!“ Juba varajased kristlased olid omaendi kopeeritud käsikirjade erinevustest teadlikud. Ilmselt oli neile mõistetav, et nii korralduslikult käskivana kui ka tulevikuliselt prohvetlikuna edastatavad laused esitavad Jeesuse sõnumi põhilist mõtet tähendavatena.

Ent tulevikuliselt kõneleb kaJeesuse palve, et teine Lohutaja jääks jüngritega igavesti. See pole veel kõik. Ka salmi Jh 14:17 saab lugeda tõotusena, et ehkki maailm ei võta Tõe Vaimu vastu, jääb seesama Tõe Vaim siiski teie juurde ja saab olema teie sees. Seega aegade üleselt ja üleilmselt, et ka meie sees!

Kristlaste jaoks ei olnud siin probleemi mõistmaks, et ühtviisi olulised on nii Jeesuse olevikuliselt mõjuv korraldus kui tulevikku toetav tõotus. Kui näha Jeesuse sõnu korraga nii käskivatena kui ka tulevikule suunavatena, siis koos moodustavadki nad selle topelt fundamentum’i, millele toetuda ja ehitada ning mille kohaselt saame elada. Mõlemad tõlgendused ajavad Jeesuse poole. Oluline on, et me ka ise seda tunnistame.

Vaim, Seadus ja Jumala korraldused 

See on Püha Vaimu vaikse kõne fundamentaalne tõotus neile, kes Jeesuse korraldusi peavad. Jumala Vaim oli algusest peale oma loodu juures (1Ms 1:2), millele toetuvad ka Jeesuse sõnad, et kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Jeesuse armastamine eeldab tema korralduste pidamist. Kes armastab Jumalat, see peab ka Jumala käske.

Ent nii nagu maailm ei võtnud Jeesust vastu (vrd Jh 1:11), nii ei suuda maailm vastu võtta ka Tõe Vaimu, kes toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta (Jh 16:8). Tõe Vaimule kuuletutakse teadlikult, valevaimu mõju alla aga lihtsalt satutakse. Ise arugi saamata. Maailmas suureneb pinge Tõe Vaimu ja valevaimude toime vahel. Ent teine Lohutaja kinnitab omasid ka siis, kui nad näevad, kuidas maailm tõe asemel surub peale Jumala loodud elu lagundavat ideoloogiat.

Evangelist esitas meisterlikult Jeesuse õpetavad ja julgustavad sõnad, mis valmistavad jüngreid ette tulevasteks aegadeks. Selle jaoks sidus Jeesus lahkumiskõnesse tõotuse teisest Lohutajast, kes toimib siis, kui Jeesus ise „ära on“. Jüngrite mälu on puudulik. Vaimu üks ülesanne ongi toetada puudulikku mälu ning tuletada meile meelde Jeesuse sõnu ja korraldusi. Kuidas siis?

Püha Vaim ei toimi isepäise inimesena

Püha Vaim ei kõnele vastu pühakirjale. Vaim tuletab meelde Jeesuse sõnu ja avab nende mõtet. Püha Vaim ei kõnele vastu tõele, mistõttu ei ole õige mängida mängu, kus armastust ja tõde teineteise vastu välja käiakse. Ka armastus rõõmustab tegelikult tõe üle (1Kr 13:6). Tõe Vaim toob selguse patu kohta, õiguse kohta ja kohtu kohta. Püha Vaim ei kõnele vastu loodusseadustele, vaid aitab neid imetleda. Püha Vaim ei kõnele vastu loomuseadustele, vaid võimaldab Jumala armust loomuliku mõistuse abil tõde aimata. Jumala and on ka terve talupojatarkus, mis ootab uuesti avastamist. Veel Johann Wolfgang Goethe ajal mõistsid kristlikku kasvatust saanud inimesed poeedi sõnu: kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada.

Kahjuks on tänapäeva olud sellestki ajast liiga erinevad. Ilma Piibli tundmiseta ja Püha Vaimu toime all olemiseta on tervete rahvaste arusaamine tõest häguseks saanud, mida kinnitavad esitatavad mõtted ja tehtavad teod. Püha Vaim ei tekita valeväidete abil ega egoistlikel ajenditel lõhesid. Püha Vaim ei õnnista blanco ideid, mis inimesel äkki pähe tulevad, ta ei õnnista kõike „mida iial ette võtad sa“. Ärgem laskem end petta. Seevastu annab Püha Vaim selgust, rahu ja jõudu nii üksikisikule, perele, rahvale kui ka riigile. Ta toob armastust perre ja rahu põlvkondade vahele, loob eeldused pere püsimiseks ja selge vaate rahva säilimiseks. 

Jeesuse armastamist tõendatakse igapäevases maailmas üksteise armastamise kaudu. Ent Jeesuse armastamise otsene tulemus on tema muudegi korralduste pidamine. Kui nüüd maailm neid korraldusi ei salli, siis ta kinnitab sellega ise, et Püha Vaimu kõne on tema jaoks liiga puhas ja püha. Ent Tõe Vaim kuulutab tõde ja kirgastab Kristust (Jh 16:13- 14).

Rahu Vaimus ei ole rahulolu eneses

Vaim ei ole nähtav ega tabatav. Vaimust ei saa inimene teada, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Ent need, kes Jeesust armastavad ja tema korraldusi peavad, tunnevad Vaimu ära. Nende juurde jääb Vaim ning pühitseb jüngrite eluviisi ja koguduse vaimulikku korda. Pühakiri ei võta ära midagi, mis on elu päriselt toetav, vaid ta loob elu. Pühakirja korralduste pidamine avab rõõmu ja rahu allikad ning annab jõu, et olla tunnistuskirik ka siis, kui koguduse üle naerdakse ja teda tühistada tahetakse. Sest see, kes on meis, on tugevam kui see, kes on maailmas. 

Jumala Vaimu kõne võib muutuda ka kõvaks kõneks. Kui rahvas oli kangekaelne ja valitsejad valisid hukatusliku tee, kõnelesid Iisraelis prohvetid. Olgu siis, et ähvardas mõni üksik oht või lausa hädade kobarkäkk. Olenemata sellest, kas kuningas kuulas ja rahvas pöördus või mitte.

Meie rahval on veel säilinud mitmeid loomupäraseid arusaamu ja väärtusi. Neid rikkusi ei tohi kaotada ega lasta tasapisi hääbuda, et rahvas ei hukkuks tarkuse puudusel (Ho 4:6). Keele, meele, mõtte, rahva elujõu ja laste sündimise ohtlik vähenemine käivad kobarana koos. Meeleparandus on see, mis saab tuua muutuse. Vajame puhtamat vaadet mehe ja naise abielule, perekonnale, lastele, vanuritele, hooldatavatele haigetele, kogu loodule. Siis saab asjade kulgu ülespoole pöörata. Sest Jumal on meile teada andnud, mis hea on.  

Randar Tasmuth

teoloog