Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Püha perekond 

26.12.2018 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2
Jõulupüha harduses tundub Jeesus-lapse sünd idülliline. Maarja ja Joosep lapsukese sõime juures, inglikoori laul ja kummarduvad karjased ümbritsemas püha perekonda. Nii näeme seda meie, 2018 aastat hiljem.
Kaasaegsetele tundus aga kogu lugu kahtlane. Noor neiu, vanema mehega kihlatud, aga – Jumal teab, kuidas! – juba käima peal. See polnud küll Issandast seatud pereväärtuste etalon. Käsuõpetuse järgijate silmis olid Joosep ja temaga kihlatud lapseootel Maarja abielurikkuja paar. Kas ehk seepärast ei leidunudki sünnitajale üheski majas kohta? Mingu ja toogu oma ihuvili ilmale laudas, elajate keskel. Usukuulekuse ettekäänet on sageli oma jõhkruse õigustamiseks kasutatud.
Ka asjaosalisi endid varitses meeleheide. Pikast teekonnast väsinud, tuhudes, ülerahvastatud linnas peavarjuta … Isa armastus oli nii suur, et ta läkitas maailma lunastuseks oma Poja ning lasi tal sündida kogu inimliku viletsuse keskele.
Jumala armastus läheneb meile sageli viisil, mida vaid alandlikud südamed suudavad vastu võtta. Kui Joosep ja Maarja viisid lapsukese templisse, tundsid lugematute palveliste hulgast vaid vana vaga Siimeon ja naisprohvet Hanna selles lapses ära kõigi tõotuste täitumise, keda nad kogu eluea olid oodanud.
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk –, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted“ (Lk 2:34–35).
Mart Salumäe

Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. (Lk 10:16)