Esileht » Uudis » Uudised »

Puder ja kapsad mulgi moodi

23.02.2005 | | Rubriik: Uudised

Viljandi Jaani koguduse õpetaja valimised möödunud pühapäeval ei läinud kellestki ilma haavu jätmata mööda. Kuigi üpris napilt valitutuks osutunud õpetaja Marko Tiitus igati ontlikult õigeaegselt kandideeris, läksid pärast ülesandmisaja kukkumist suhted senise õpetaja, koguduse ja juhatuse vahel õieti sassi.
«Halleluuja,» ütles üks noor koguduseliige, kui kuulis, et Marko Tiitus valiti koguduse õpetaja ametikohale. «Meie palveid on kuulda võetud,» arvas tudeng.
Koguduse juhatuse aseesimees Aivar Villems ütles, et valimised kulgesid ise rahumeelselt. Samal päeval koos uue õpetaja valimisega korraldati koguduse nõukogu valimised. Villems rõõmustas, et koguduse nõukogu sai tegus, sest uude nõukokku kuuluvad noorepoolsed inimesed, kellest paljud on kiriku töötegijad. Villems mainis, et kõige rohkem hääli sai viljandlaste seas populaarne eksminister Tarmo Loodus, kes seni oli lihtne koguduseliige, nüüd on aga nõu ja jõuga kirikulistele toeks.
Uus algus
«Optimismiks on põhjust, sest nüüd tulevad ehk inimesed jälle kirikusse,» arvas aseesimees. Õpetaja valimistega tekkinud «rahutuse» põhjusena nägi Villems seda, et kogudus oli muutunud leigeks. «Koguduse pea on ju ikkagi Kristus,» meenutas Villems ja ütles, et selle tulega peaks kogudus tegelikult elama ja toimima. «Mitte laskma end kõigutada inimlikest juttudest,» mainis ta.
Villemsi sõnul oli paljude probleemide taga senine koguduseõpetaja kt Rein Schichalejev, kes olla rääkinud kogudusele üht ja juhatusele teist juttu. Tema tegevuse motiividest ei saanud juhatus aru. «Autu tegevus,» leidis Villems.
Rein Schihalejev omakorda ei mõistnud juhatuse liikmete käitumist. «Kuna juhatus oli otsinud uut kandidaati ja selle ettepaneku teinud Marko Tiitusele, siis milleks seal mina enam,» rääkis Schihalejev oma mittekandideerimise põhjustest.
Peamiseks põhjuseks nimetas ta aga mittesobivaid tingimusi, mida tema sõnul olla veel hiljem ümber tehtud. Kummaliseks nimetas ta ka seda, et kandideerimise avaldusi pidi saatma mitte kogudusse, vaid juhatuse esimehele koju.
Vastasseis koguduses
Miks aga pärast 6. jaanuaril lõppenud kandideerimistähtaega tüli majja tõusis ning mida mõned intriigiks nimetasid, oli Schihalejevi sõnul osa koguduseliikmete pettumus, kes, soovides oma õpetaja kandideerimise küsimust nõukogu istungil üles tõsta, vastava päevakorrapunkti sisseviimiseks allkirju korjama hakkasid.
«Toetajaid tuli aga mitte 11, vaid 40,» väitis Rein Schihalejev. Ta möönis, et kui nõukogu ka oleks tema kandideerimisega nõus olnud, siis vastaskandidaadi (Marko Tiitus) suhtes poleks see olnud aus. «Igal juhul nimetati seda provokatsiooniks – isegi seda, et ma avaldust ei kirjutanud,» ütles senine õpetaja.
«Intriigidega saab palju ära teha,» leidis valimiskomisjoni noor liige, koguduse muusik Jaanika Aru. «Minu arvates olid kõik need tulised vastased lihtsalt muutuste vastu koguduses,» arvas Aru.
Senise õpetaja toetuseks hakati allkirju koguma Aru meelest vaid sellepärast, et kogudus ei omanud lihtsalt piisavalt informatsiooni. «Uuel õpetajal on siin raske alustada,» möönis muusik, «sest kõigepealt peab ta hakkama kogudust taas liitma.»
«Ma teadsin, et koguduses on ärevad ajad,» ütles Marko Tiitus ja lisas, et suur vastuhäälte arv oli talle siiski ootamatu. «Võib-olla arvas kogudus, et nende senisele õpetajale on kuidagi survet avaldatud ning osa lootis, et ta ikka kandideerib,» püüdis Tiitus vastuseid leida. Ta arvas, et võib-olla oli probleem lihtsalt väheses suhtlemises.
Lootus kulub alguseks ära
«Kirik on ikka kirik,» leidis Marko Tiitus vaatamata tekkinud erimeelsustele koguduses. Oma esimeseks ülesandeks nimetas ta tavalist kogudusetööd: jumalateenistuste ja talituste pidamist ning koguduse tundmaõppimist. «Eks mul tule muidugi nüüd need erinevad «parteid» taas kokku tuua,» nõustus Tiitus, «sest ma saan ju õpetajaks kõikidele, mitte ainult neile, kes minu poolt hääletasid.»
«Juurust on muidugi kahju ära minna, sest seal on olnud palju ilusat,» jutustas Tiitus peagi mahajäävast tööst senises koguduses. Viljandisse valitud kirikuõpetaja loodab siiski, et uues töökohas saab ta oma oskusi laiemalt rakendada. «Kergem kindlasti ei ole,» möönis ta, ent arvas, et pinged koguduses peagi taanduvad.
Viljandi Jaani koguduses oli eelmise aasta seisuga 419 hääleõiguslikku liiget. Koguduse uut õpetajat käis valimas 127, poolt hääletas 68 inimest. 14-liikmelise nõukogu valimisel osales 138 koguduseliiget.
Kristel Neitsov

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)