Esileht » Arvamused » Kolumn »

Psühhedeelne revolutsioon on hoos

22.08.2012 | | Rubriik: Kolumn

Sõna «revolutsioon» murrangulise, pöördelise muutuse, ka riigipöörde tähenduses ei näi vajavat selgitust. Oleme harjunud mõistetega nagu neo­liitiline revolutsioon, suur Prantsuse revolutsioon, tööstusrevolutsioon, teadus- ja tehnikarevolutsioon. Vähem teatakse sõna «psühhedeelne» tähendust. Viimase all mõistetakse psüühikat mõjutavaid psühhedeelseid aineid (ingl psychedelic drugs) nagu meskaliin, LSD jt või psühhedeelset muusikat (psychedelic music).
Psühhedeelseteks aineteks on ka narkootikumid, psühhedeelseks muusikaks rokk. Psühhedeelne revolutsioon tähendaks seega ühiskonnas aset leidnud pöördelist sündmust, mis viis psühhedeelsete ainete ja psühhedeelse muusika tarbimisele. Võiks öelda, et need mõlemad on käinud ja käivad käsikäes nagu vanad tuttavad.
Seega on muusikal positiivne, ühiskonda ülesehitav (klassikaline muusika, kirikulaulud) või negatiivne, ühiskonda laastav, psüühikat degradeeriv, narkomaaniat ja satanismi propageeriv toime (rokkmuusika). Viimase levikule aitas kaasa liberalism, eriti selle äärmuslik vool, meilgi juurdunud ultraliberalism, mis ei talu keelde, vaid propageerib tolerantsust.
Möödunud sajandi kuuekümnendatel tekkinud rokkmuusika oli algul meloodiliselt sentimentaalne, kuid jõudis koos liberalismi arenguga välja sensuaalsuse, seksuaalsuse, narkootikumide ja lõpuks satanismi kultiveerimiseni. Psühhedeelselt mõjuvama toimega, võiks öelda isegi psühholüütilise ehk psüühikat lahustava toimega on hard, heavy, metal ja punk rock.
Ansambel Rolling Stones nimetab kokaiini pruuniks suhkruks – brown sugar, morfiin on neile Sister Morphine. Ühe populaarse laulu «Mr Brown­stone» sünonüümiks on «Mr Heroine». Noorema põlvkonna hälbimise mõjukaimaks põhjuseks peetakse kogu maailmas rokkmuusika tõkestamatut levikut ja populaarsust. Asi on läinud isegi nii kaugele, et räägitakse rokiajastust! Sellega seonduvalt  ka narkotsivilisatsioonist.
On öeldud, et roki sümboliks saanud Elvis Presley, kes oli antikristlikult meelestatud narkomaan, on teinud kristluse hävitamiseks rohkem, kui terve armee kristlusevastaseid jutlustajaid oleksid suutnud teha. Talle on püstitatud «teenetekohaseid» ausambaid Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis.
Taktika on olnud kuratlikult kaval. Noorsoole pakutud uus «kolmainsus» – rokk, narkootikumid koos alkoholiga ja seks – on ahvatlevad. Ja see on toiminud. Peaasi, et saaks noored kirikutest eemale. Oleks viimane aeg aru saada, et üha enam hoogustuv psühhedeelne revolutsioon, mille algatajateks võib pidada hipisid, on oma eesmärgilt antikristlik-antiklerikaalne. Selles kontekstis tuleb õigesti mõista ka palju lahkarvamusi tekitanud Pussy Riotiga seonduvat.
Kõigepealt, mida need kaks ingliskeelset sõna siis tähendavad? Inglise keele sõnaraamatud (Silvet, Webster, Mathews) annavad sõna pussy vasteks kas lastepärase ’kiisuke’ või siis ’kass’, ’kassipoeg’, ’siidpehme pajuurb’. Sellel sõnal on ka meditsiiniline tähendus – ’mädaohtrus’.
Kolmeköitelise «Uue suure inglise-vene sõnaraamatu» andmeil on sõna pussy tähenduse diapasoon laiem. See sõna tähendab vulgaarsemas kõnepruugis ka naise väliseid suguelundeid ja suguakti ennast. Sõna riot tähendusega on asi lihtsam, selle vasteks on ’märatsemine’, ’mäss’, ’möll’, ’ohjeldamatus’, ’üle igasuguste piiride minemine’.
Esitatud sõnaseletustest lähtudes on pakutud ansambli nimetuseks üsna süütut «kiisukese möllu» või «vallatlemist». Kui pidada silmas Moskva loodusloomuuseumis ansambli liikmete viljeldud grupiseksi ja vene õigeusu peakirikus toimunut, siis siin küll kiisukeste hullamisega tegemist olla ei saa. Tegu on psühhedeelse revolutsiooni antikristlike revolutsionääridega.
Nüüd peaks olema selgem, kumba leeri paigutavad endid nende teguviisi õigustajad ja hukkamõistjad. Mul on ääretult hea meel, et meie peapiiskopil on olnud arukust koos kirikuga end arvata nende hulka, kes nägid ansambli käitumises kõigi kristlaste usuliste tunnete solvamist ja pühakoja rüvetamist.
On kahju, et mitmed meie mainekad teoloogid on hukkamõistu väärivat tegevust õigustanud. Ma küsiksin nendelt, mida tähendab «punkpalvus». Kus on sellest juttu Uues Testamendis, Johan Kõpu «Väikeses palveraamatus», meie kiriku laulu- ja palveraamatus ja millistes meie kirikutes on nn punkpalvused juba kasutusel? Sellise nimetusega palvust ei leidu ka vene õigeusu palveraamatus.
Olukord on tõsisest tõsisem, sest sihikul on kristluse elimineerimine. Ameerikast alguse saanud sekulaarne humanism koos lisandunud sekulaarse hedonismi ning hoogustunud psühhedeelse revolutsiooniga, mida hoiab hoos ja millele lisab hoogu nende «kolm­­­a­in­­sus», on ohumärgid, millega meil tuleks arvestada.

 

 

 

 

Jüri Raudsepp,
emeriitõpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)