Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Praostkonnas tehakse tõsist vaimulikku tööd

01.04.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

Sinodil valiti mitmeid uusi ametikandjaid. Valimiskomisjoni esimees Arho Tuhkru ulatamas valimissedelit Avo Üprusele, järge ootab Matthias Burghardt. Foto: Tiiu Pikkur

Tallinna praostkonna sinod oli teisipäeval, 17. märtsil pealinnast väljas Harjumaal – võõrustajaks Viimsi kogudus.
Sinodi jumalateenistusel Viimsi kirikus teenisid piiskop Einar Soone, assessor Ove Sander, abipraost Patrik Göransson ja Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv, organist oli Hille Poroson.
Koosolek peeti väga auväärses keskkonnas, nimelt Viimsi rannarahva muuseumi saalis, kus oli äsja üles seatud president Lennart Meri 80. sünniaastapäeva tähistav näitus.

Kuidas kogudustes elatakse
Praostkonna kümme kogudust on igaüks isemoodi, suuruseltki mõnekümnest mõne tuhande liikmeni. Alustuseks tehti neile ring peale ja võrreldi viimase nelja aasta lõikes. Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander rõõmustas Lunastaja kiriku valmimise üle, kus nüüd lisaks paljudele kontsertidele toimuvad pühapäeviti jumalateenistused ehk muusikalised mõtisklused. Nõmme Saksa Lunastaja koguduse õpetaja Matthias Burghardti sõnul on kogudus kasvanud juba üle poolesajaliikmeliseks. Eesmärgiks on võetud teadvustada koguduse olemasolust kõiki, kes Eestis saksa keelt oskavad. Teenistusi peetakse ka Tartus, Pärnus ja Viljandis.
Soome Püha Peetruse kogudus pühitseb aprillis oma 20. aastapäeva. Liikmete hulgas on nii eakamaid ingerlasi kui ka noori soomlasi. Õpetaja Hannele Repo tahab hea seista selle eest, et need erinevad pooled kokku kasvaksid. Sooviks on, et Soome turistid leiaksid tee soomekeelsetele teenistustele Eestis. Koguduse töötegijad on naised, kes õpetaja Repo sõnul saavad sellega hästi hakkama.
Jaan Tammsalu, Jaani koguduse õpetaja, ütles, et kirik on alati rahvast täis, juhatus teeb suurepärast tööd, kontsertide arv on kahekordistunud ja populaarseks on saanud neljapäeva keskpäevased armulauaga palvused. Muret teeb küll laste- ja diakooniatöö, kuid õpetaja sõnul on Jaani koguduses lihtsalt lust töötada.
Kaarli koguduse suureks plussiks on muusika- ja lastetöö. Töötab oma lasteaed, mille kohad väga nõutud on. Koguduse õpetaja Einar Soone sõnul on suureks tööks kiriku remont, mille käigus tahetakse uusi ruume juurde ehitada. Noortetöö võiks olla aktiivsem. Uut hingust on saanud diakooniatöö diakon Saima Sellak-Martinsoni juhtimisel.
Peeteli koguduse õpetaja Avo Üpruse kinnitusel on koguduse prioriteediks sotsiaal­ne vastutus. Rõõmustav on koguduse sisemise osaduse tugevnemine. Tänu pälvis Merle Allikvee, kes memmede ringi eest hoolitseb. Diakon Toivo Treiblut külastab haiglaid ja hooldekodusid. Taas on käivitunud pühapäevakooli töö. Kohalike elanike vastuseisu tõttu ei ole realiseerunud plaan ehitada sotsiaalkeskuse maja. Koguduses on nüüd ka venekeelne pihtkond. Tubli kammerkoor valmistub osa võtma üldlaulupeost.
Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Tiiu Hermat muretses viipekeelse töö jätkumise üle, sest Soomest enam majanduslikku tuge ei tule. Kuid appi on tulnud Püha Vaimu põhikogudus. Viipekeelne kogudus on stabiilne. Üks sinodisaadikutestki on sellest kogudusest. Meie viipekeelsed said tublilt hakkama rahvusvahelise kurtide pastorite konverentsi korraldamisega Tallinnas.
Rootsi-Mihkli kogudus rõõmustab muuseumi avamisega, korrastatud kirikuõuega. Kuninglikust perest oli 2007. aastal külas printsess Madeleine. Suur töö on Naissaare kiriku taastamine. 15aastase Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv tõdes, et viimased neli aastat on olnud kiriku saamise aastad. Uus kirik on siinsele kogukonnale väga oluline. Koguduses endas on olnud probleeme, kuid noore õpetaja sõnul on need lahenduse leidnud.
Piiskopliku Toomkoguduse liikmeannetused on aastatega tõusnud. Õpetaja Jaak Salumäe sõnul ei saa aga «Egiptuse liha-aastad» igavesti kesta. Kirikut on pidevalt remonditud, uusi ruume avatud, vapid ja aknad korda tehtud, ent restaureerimistöö on kestev. Kogudusel on 15-liikmeline püsiv töötajaskond, rohkem tuleks kaasata vabatahtlikke. Armulaualiste hulk kasvab pidevalt ja õpetaja sõnul oleksid koguduseliikmed väga pettunud, kui pühapäevahommikustel jumalateenistustel armulauda poleks.

Parim on muusikatöö
Muusikasekretär Imbi Laas on seda tööd teinud ühe aasta. Praost Tammsalu kiitis tema suure põhjalikkusega koostatud aastaaruannet. Praostkonnal on mitmeid väljakujunenud muusikalisi traditsioone, näiteks kooridevahetuspäev. Selline komme, et ühel pühapäeval on kõikides kirikutes laulukoorid teistest kogudustest, on üpris erakordne, kuid Tallinnas nii kirikuliste kui ka lauljate poolt soojalt vastu võetud.
Üheks raudvaraks on igakevadised laulupäevad Nõmme Rahu kirikuaias. Tavaliselt maikuu lõpus toimunud üritus peetakse sel aastal 7. juunil. Tallinna koorid on laulnud aastaid ka I advendi küünlasüütamisel Raekoja platsil. Kiitust väärib oikumeeniline naiskoor, kus kõrvuti laulavad Kaarli, Jaani ja Oleviste lauljad.
Praost Tammsalu tõdes, et Tallinna praostkonnas tehakse tõsist vaimulikku tööd. Jumalateenistuslik elu on aktiivne, teenistuste arv tõuseb. Näiteks Nõmmel nelja aasta jooksul 135-lt 284 peale, ka Rootsi-Mihkli koguduse 158 teenistust aastas on märkimisväärne saavutus. Ristimiste-leeritamiste arv on tõusnud. Stabiilseim töölõik on muusikatöö. Murelapseks on noorte- ja diakooniatöö. Praost pani südamele leida igal kogudusel oma hooldekodu, nagu Toomkogudusel on Merivälja pansionaat.

Tubli aruandlus
Praostkonna koguduste aruanded on korralikult koostatud ja see on peapiiskop Andres Põderi sõnul väga tubli, mida võib eeskujuks tuua teistele praostkondadele. Ta nimetas Tallinna omamoodi pilootpraostkonnaks. Siinsed koostöövõimalused on suuremad kui mujal ka koguduste läheduse tõttu. Peapiiskoppi rõõmustas lauljate ja pühapäevakoolis osalejate arvu kasv.
Kahjuks ei ole praostkonnal pikemat aega laste- ja noortetöö koordinaatorit. Suurt tähelepanu peaks praeguse majandussurutise ajal osutama diakooniatööle. Tallinna diakooniatöötajad peaksid koos arutama, mida ette võtta, kas luua supikööke, anda riideabi, korraldada nõustamist. Kõik see peaks kajastuma ka EELK kodulehel. Peapiiskop tõdes Tallinna praostkonna näitel, et ka tänasel Eestimaal on võimalik töötada nii, et formaalsed arvnäitajad tõusevad.
Sinod valis kirikukogu saadikuteks õpetaja Matthias Burghardti, Toomkoguduse juhatuse aseesimehe Jüri Eha­salu ja Jaani koguduse juhatuse liikme Urmas Arumäe. Asendusliikmed on Patrik Göransson, Indrek Treufeldt ja Peeter Grossberg.
Praostkonna nõukogu liikmed on Jaan Tammsalu, Patrik Göransson, Liina Sander ja Heiki Arike. Revidendiks valiti Margus Pootsmaa. Tallinna praostkonna poolt esitati EELK aasta juhatuse esimehe kandidaadiks Nõmme Rahu koguduse juhatuse esimees Kaja Tassa.
Sinod lõppes õhtupalvusega kaunis väikeses Rohuneeme kabelis, kus teenisid õpetajad Arho Tuhkru ja Mikk Leedjärv.

Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)