Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Praostkonna visiitkaart

08.09.2021 | | Rubriik: Kirikuelu
Palverändurid olid jumalateenistusel Tarvastu kirikus. Rita puidet.

Valga praostkonnal oli rukkimaarjapäeva eel eriline päev, millesse mahtus kontsertjumalateenistus Tarvastu kirikus ja õhtupalvus Nõo kirikus, aga ka laevasõit üle Võrtsjärve.

Muidugi mahtus mitmendat aastat korraldatavasse palverännakusse enamat ja seda meenutatakse ka aastaid hiljem. Kellele missugused detailid meeldejäävamaks osutusid, sõltub vanusest, sest osalejaid oli põlvepikkustest põnnidest vanaemadeni välja. Päev pakkus jumalasõna kõrval palju laulu, aga otsesõnu ka seiklust, kui rändureid üle järve viinud parvlaev randa ei pääsenud. Vee sügavus sai palja jalaga igaks juhuks mõõdetud, aga otsustati siiski tekkinud ootusaeg enda kasuks keerata ja randumiseks abi ootama jääda.

Usun, et otsusega oleks nõustunud kooliõpetaja ning köster Hans Wühner (1836–1911), kellele käimasolevad Nõo koguduse kuulutuspäevad ja kõnesolev väljasõit olid pühendatud. 

Evangeelium parvevedajale

Praostkonna laululembus on teada ja lõbusõidulgi andis praostkonna projektkoor viimast lihvi hilisemale etteastele Tarvastu kirikus. Ette võeti Roman Toi laulud „Laota armutiivad“ ja „Palvelaul“ ning proovi jälginud Nõo koguduse laekur Marju Graf oli nähtust-kuuldust vaimustuses. Soe vaimustus hõljus aga üle praami, kui praost Mart Jaanson kitarriga saatis oma selleaastaseks noortelaagriks sündinud laulu „Järgne mulle“. 

Tundus, et laevnik nautis olukorda, Püha Vaim ise oli palverändurite keskel ja reisi alguses kimbutanud vihm vahetus päikesepaistega. Ettepanek alus sisse õnnistada leidis sooja vastuvõtu, praost Mart leidis kiirelt sobilikud sõnad ja nüüd jätkab parv oma teenistust Issanda kaitsel.

Olla ustav

„Nõnda siis peetagu meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks,“ jutlustas Tarvastu kirikus õpetaja Allan Praats, kellega koos teenisid praost Jaanson ja koguduse hingekarjane Elve Bender. Seda Pauluse õpetust järgis aga kindlasti ka oma teekonda Tarvastu kihelkonnas alustanud ja Nõos lõpetanud Hans Wühner. Tema mälestust peetakse aus mõlemas paigas ja seepärast rõõmustati eriliselt kokkusaamise üle.

Jumalateenistuse kavasse oli lisatud näidend „Jeesus ja Samaaria naine“, mille Kristiina Lõhmus oli õpetanud lastele äsja lõppenud laagris. Kirikulised nautisid projektkoori laulu dirigent Meelis Roosaare juhatusel, Anneli Klausi orelimängu, aitasid omalt poolt lauluraamatu lauludele kaasa ja rõõmustasid ilusa päeva üle.   

Päevakava oli aga mitmekülgne ja ees ootas veel Wühneri asutatud raamatukogu ja seltsimaja, aga ka tütarlastekooli – praeguse lasteaia – külastus. Rõõm on tõdeda, et ka Viljandimaal peetakse omaaegset kooli- ja kirikuõpetajat meeles ning väärtustatakse tema pärandit. Oli ju Wühner see, kelle kodus toimus Aleksandrikooli asutamiskoosolek. 

Seltsimaja saalis kostitasid külalisi kohalikud tantsijad, teiste seas juhatuse esimees Irja Vell. Tantsima pandi aga ka külalised ja lusti jätkus, kuni võhm väljas. Vaim oli aga tugev, et koguneda koduteel veel Nõo kirikusse õhtupalvuseks, kus abipraost Vallo Ehasalu naljatas, et lapsed on lastelaagrist möödunud viie nädalaga suureks kasvanud, aga pani kuulajaile südamele jälgida oma kõnet, et see oleks ikka Jumalale meelepärane (Ps 19 ja Ps 119). 

Suur tänu kõigi nimel praostkonna projektijuhile, Puhja koguduse organistile Miina-Liisa Kuusemaale kõike korraldamast.  

Rita Puidet

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)