Esileht » Uudis » Uudised »

PRAOSTKONDADE UUDISED

28.04.2006 | | Rubriik: Uudised

Viru

Haljala kirikus on koguduse õpetaja Margit Nirgi eestvõttel lammutatud aastakümneid keskaegset kivialtarit varjanud puitkast. Ta ütleb, et oli varem kuulnud kivialtari olemasolust, aga palju selliseid kivialtareid üldse Eestis võiks olla, ei oska ta arvata.

Haljala gümnaasiumis kunsti- ja kultuurilugu õpetav Nirgi on enda sõnul õmblejanna lapselaps ja pöörab tähelepanu pisiasjadele: «Märkan detaile igas asjas: kingakontsi, kleidiõmblusi jm.» Haljala kiriku kooriruum on ehitatud 13.–14., pikihoone 15. ja torn 16. sajandil, kõik see pakub avastamislusti. Näiteks on tornis küttekolde ase.

Nirgi unistab, et kirikus toimuva remondi käigus avatakse eelnevate remontide käigus suletud keskaegsed nišid ja võetakse kasutusele vanad ruumielemendid. Sel aastal vahetatakse kiriku katus. Küsimusele, kui palju kogu kiriku remont maksma läheb, vastab õpetaja, et «palju miljoneid, mitte alla kolme». Ja tänab kohalikke muinsuskaitsjaid osutatud abi ja nõu eest.

Järva

Praostkonna vaimulikud saavad lähinädalail ohtralt teadmisi muinsuskaitsest.

19. aprillil toimunud muinsuskaitsepäeval kuulati muinsuskaitseameti peaeksperti Kaire Toomingat, kes tutvustas põhjalikult praostkonna kirikuid ja nende ajalugu. «Oli väga hariv. Ehkki kirikute ajaloost oleme varemgi kuulnud-lugenud, saadi teada ka palju uut ja olulist,» täheldas praost Teet Hanschmidt.

Loengutes lisandus uusi teadmisi kirikute hooldamisest ja kirikuaedade korrastamisest. Seadusandlust puudutavas loengus räägiti kiriku muinsusväärtuste kaitsmisest. Muu hulgas kõneks tulnud Vigala juhtumi kohta avaldati küll kahetsust, kuid praostkonna vaimulikud leidsid, et kriminaalasja algatamine oli siiski liiast.

Vaimulikud jätkavad muinsuskaitseteadmiste täiendamist 3. mail, siis on kavas ka Järva-Peetri kiriku külastamine, et uurida, kuidas edeneb katuseremont.

Tallinn

Piiskopliku Toomkoguduse seenioride igakuine koosviibimine tähistas 19. aprillil 7. sünnipäeva. 31 sünnipäevalist sõid torti koos üllatuskülalise suursaadik Karin Jaaniga.

Anne-Mai Salumäe,  kohtumiste korraldaja, ammutab ise sealt energiat ja võtab vastu vanade tänu. «Ma armastan vanu inimesi. Olen lapsena olnud koos nendega vennastekoguduse palvetundides ja lapsepõlvekodus Tondil mängisin küll omaealistega, aga käisin meelsasti juttu puhumas naabritädidega, kes oma maja juures suvel lehmi karjatasid,» ütles Anne-Mai Salumäe.

Suvel läheb seenioride klubi üheskoos reisile, sel suvel Tartusse.

Pärnu

Tori Püha Jüri kirikus, mis on Eesti sõjameeste mälestuskirik, peeti kiriku nimipühaku päeva, rahvakalendris seisvat jüripäeva suurejooneliselt. Jumalateenistusel teenis Pärnu praost Enn Aksmann ja diakon Toomas  Nigola.

Kirikuliste hulgas oli vabariigi president Arnold Rüütel abikaasaga, aga ka mitmeid kõrgeid sõjaväelasi, kaitseliitlasi ning politseinikke.

Kirikus avati mälestusplaat neile Eesti kodanikele, kes on langenud Ameerika Ühendriikide relvajõududes. Mälestusplaadil on seitsme inimese nimed, kellest üks langes Korea ja kuus Vietnami sõjas.

21. aprillil toimunud Pärnu praostkonna sinodil tegi praostkonna kõrgeim esinduskogu pöördumise Riigikogu  riigikaitsekomisjonile. Selles väljendatakse muret riigi ja rahva tuleviku pärast seoses kavaga sulgeda Pärnu Üksik-jalaväepataljon. Pöördumises rõhutatakse, kui oluline on riigile tõsta eelkõige rahva kaitsetahet, väljaõpet ja alles seejärel hoolitseda tehniliste vahendite ning relvastuse eest.

Ka tuuakse pöördumises esile praostkonna head suhted nimetatud pataljoniga. «Pärnu Üksik-jalaväepataljon on andnud ja annab meile kõigile turvatunnet, kaitsetahet, väljaõpet meie noortele, abi loodusõnnetuste korral, usku Eesti Vabariiki ja tulevikku,» öeldakse pöördumises. Ka öeldakse, et Eesti ei peaks minema üle palgaarmeele, ja soovitakse riigikaitsekomisjonile «tarkust Jumalalt ja Tema õnnistust».

EK

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)