Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Pranglil lauritsapäeva eel

10.08.2022 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Jõelähtme koguduse nõukogu liikmest vallavanem Andrus Umboja sai austava ülesande lüüa Prangli kirikus tornikella.

Koguduse nimepäevateenistus peeti Prangli Püha Laurentsiuse kirikus 6. augustil, nii nagu aastatega kombeks saanud – lauritsapäevale lähimal laupäeval.

Hommikul vihmasabina ja äikesekõminaga alanud suvepäev muutus alates varasest pealelõunast. Jäi vägisi mulje, et lauritsapäevaks kogunenud kirikulised suutsid päikese Loojale lauldes taas välja meelitada. Igatahes oli ilm armulauaga jumalateenistuse lõppedes muutunud ning pilvitus taevas trooniv ere päike oli viimasedki vihmajäljed ära kuivatanud. 

Kiriku 174. aastapäev

Lauritsapäeva teenistust pidasid praost Margus Kirja ja diakon Herki Talen. 3 x Liina Raudvassar.

„Mu rõõm on tulla pühakotta, Su sõna, Issand, kuulata,“ kõlas esimene koguduselaul 1848. aastast siin seisvas väheldases puukirikus. Teenisid koguduse hooldajaõpetaja praost Margus Kirja, kes ka jutlustas, ja kogudust teeniv diakon Herki Talen, kes meenutas, et tänavusel lauritsapäeval tähistatakse kiriku 174. aastapäeva. 

Noored pärimusmuusikud Maria Mänd (vasakult) ja Kertu Zahharov mängisid Hiiu kannelt ja laulsid Vormsi saarelt pärit koraale.

Orelil mängis vabakutseline organist Gustav-Leo Kivirand, kes koguduse kutsel tihti Pranglile jõuab ja mitteametlikult tiitlit „väikesaarte organist“ kannab. Muusikalist sära andsid teenistusele noored pärimusmuusikud Kertu Zahharov ja Maria Mänd, kes ennast Hiiu kandlel saates laulsid mitu Vormsi saarelt pärit vaimulikku koraali. 

Teenistuse „lõi“ kirikukellaga sisse ja välja Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, kes koos perega oli päevast osa saamas ja vaimuliku palvel sai ootamatult kellamehe rolli. „See on esimene kell, mida on au lüüa. Pole varem seda ametit pidanud! Viiskümmend korda alguses ja teist samapalju teenistuse lõpus andis juba väikese kogemuse ja ehk isegi natuke enesekindlust,“ tunnistas Jõelähtme koguduse nõukogu liikmest vallavanem Eesti Kirikule. Lühiintervjuus tunnistas ta, et Jõelähtme vallas on võimu ja vaimu suhted head: „Meil valitseb hea koosmeel, soov muuta kogukonna elu heas suunas ja luteri kirik aitab selleks igal juhul kaasa.“ 

Püsiasustus 13. sajandist

Pärast kell 13 alanud jumalateenistust said mandrilt saabunud huvilised pühenduda saarega tutvumisele. Kirikukohvi pakuti pühakoja lähistel koguduse eraettevõtjast juhatuse esimehe Taavi Linholmi talu õuel. Mitmendat põlve pranglilasena oli peremees valmis rääkima nii saare ajaloost kui tänasest päevast. 

Ainsa Põhja-Eesti saarena on 6,62 km2 pindalaga Pranglil olnud teatavasti püsiasustus alates 13. sajandist. Seda ei ole katkestanud ka Nõukogude okupatsioon, mis teised siinsed saared asukatest tühjaks viis. Kui rahvastikuregistri järgi on saarel 169 hinge, siis reaalselt elab siin aasta ringi umbes 70 elanikku. Suvel on rahvast muidugi kordades rohkem, toonitab Taavi ja tema jutust jääb mulje, et kõigist suvitajatest ei ole kohalikel alati täit rõõmu. 

Kõik eluks vajalik on saarel olemas. Viimased kaks aastat ka kiirabi, aga postkontor on kuuldavasti likvideerimise ootel. Põhikool töötas eelmisel õppeaastal viie õpilase ja kaheksa õpetajaga, kuid tänavu lisandub kolm õpilast. Mõni õpetaja käib mandrilt. Kui kunstiõpetaja on saarel, saavad lapsed läbi koolipäeva joonistada. 

Kogudus on iseseisev

Kirikuõiguslikult kuulub alles 2008. aastal Jõelähtme abikogudusest iseseisvunud Prangli Laurentsiuse kogudus Ida-Harju praostkonda. 

Koguduseelus on olulisel kohal igal kuu toimuvad jumalateenistused, millesse katkestuse vaid sügistuuled võivad tuua, kui tormised ilmad häirivad laevaühendust saare ja mandri vahel. 

Liina Raudvassar

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. (Ps 145:15)