Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Porvoo kirikute esindajad said kokku Eestis

16.11.2018 | | Rubriik: Kirikuelu
Porvoo

Porvoo konsultatsioonid lõppesid osavõtmisega toomkoguduse pühapäevasest jumalateenistusest. Pildil luterlased ja anglikaanid ühist armulauda pühitsemas. Vasakult Taani ELK piiskop Peter Skov-Jakobsen, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Iirimaa Kiriku Dublini peapiiskop Michael Jackson. Urmas Roos

Põhja-Euroopa luterlasi ning Briti saarte ja Pürenee poolsaare anglikaane ühendava Porvoo osaduskonna konsultatsioonid toimusid tänavu Tallinnas.

Porvoo osaduskonna ajalugu algas Põhja-Euroopa luterlike kirikute ning Briti saarte anglikaani kirikute püüdlustest saavutada altari- ja kantsliosadus. Kokkuleppeni jõuti 1992. aastal Soomes toimunud nõupidamisel. Võeti vastu vastavasisuline ühisavaldus ning seejärel toimus anglikaanide ja luterlaste ühine armulauaga jumalateenistus Porvoo toomkirikus. Sealt said ühisavaldus ja sellest alguse saanud osaduskond ka oma nime.
Pärast arutelu asjaosalistes kirikutes toimusid 1996. aastal osaduskonna rajamise pidulikud jumalateenistused Trondheimis, Tallinnas ja Londonis.
Allakirjutanud kirikud tunnustavad üksteise vaimulikku ametit (sealhulgas piiskopiametit) ning ristimise ja armulaua sakramenti. See tähendab näiteks, et EELK liikmed võivad kõigis Porvoo osaduskonnaga liitunud kirikutes armulaual käia ning meie vaimulikud sealsetes kogudustes teenida.
Samas ei moodusta osaduskonna kirikud ühist kiriklikku struktuuri. Liitunud kirikud on jäänud täielikult iseseisvaks, kuid teevad omavahel tihedat koostööd.

Konsultatsioonid ühendavad
Porvoo osaduskonna kontaktgrupis EELKd esindav Häädemeeste koguduse õpetaja Tauno Teder selgitab, et sidet kirikute vahel hoitakse mitmel moel. Kontaktgrupp koguneb igal aastal, kirikupead aga nelja aasta tagant. Peale selle korraldatakse teiste juhtivate töötegijate kokkusaamisi, teoloogilisi konverentse ja konsultatsioone.
Konsultatsioonidel on Tedre sõnul kõne all enamasti kiriku- ja ühiskonnaelus aktuaalsed teemad. Kavas on ettekanded, piiblitunnid ja arutelud, kuid lisaks sellele pööratakse suurt tähelepanu osadusele ja omavahelisele suhtlemisele.
Konsultatsioonide tähtsus seisnebki Tedre sõnul eriti selles, et need aitavad luua kontakte inimeste vahel, vähendada eelarvamusi ja saada adekvaatsemat pilti sellest, mis teistes kirikutes toimub.
Küllap on need kokkusaamised peale osalejate ka kirikuid üksteisele lähendanud. Teisalt on kirikute vahel mitmes olulises küsimuses jätkuvalt erimeelsusi. Näiteks tekitas omal ajal pahameelt see, et Rootsi luterlik kirik viis sisse samasooliste abielu õnnistamise, ilma et oleks üldse teiste Porvoo osaduse kirikutega konsulteerinud. Hiljem on sama teed läinud ka mõned teised liikmeskirikud.
Ent Teder rõhutab, et vastuolusid tekitavates küsimustes, nagu on naiste ordineerimine või homoseksuaalsusega seotud küsimused, ei kulge erinevused mitte ainult kirikute vahel, vaid suuresti ka kirikute sees. Positiivne on tema sõnul see, et Porvoo osaduskonnas pole otsuste tegemisel vähemusse jäänuid kirikust välja tõrjutud. Tasakaalu otsimisega eri leeride vahel on tõsiselt tegelnud ja Tedre sõnul kohati päris edukad olnud näiteks Inglise Kirik ja Soome luterlased.

Fookuses enamused ja vähemused
Tänavused Porvoo osaduskonna konsultatsioonid toimusid Tallinnas usuteaduse instituudi ruumes 11.–14. oktoobrini. Osa võtsid 14 kiriku esindajad, sealhulgas EELKst lisaks Tedrele assessor Kadri-Eliisabet Põder ning usuteaduse instituudi dekaan õpetaja Randar Tasmuth. Ühtlasi tähistati 80 aasta möödumist Lambethi kokkuleppe sõlmimisest, millega Eesti ja Läti luterlikud kirikud astusid täielikku osadusse Inglise anglikaani kirikuga. Sellele teemale oli muuhulgas pühendatud kirikuloolase Priit Rohtmetsa ettekanne.
Põhiteemaks oli konsultatsioonidel seekord aga „Enamused ja vähemused: väljakutse kirikule ja ühiskonnale“. Käsitletav ainevaldkond oli Tedre sõnul väga lai: „Võime rääkida etnilistest enamustest rahvuste tasandil antud riikides, kirikute tasandil enamuskirikutest ja vähemuskirikutest, ka erinevatest gruppidest, mis on ühiskonnas ja kirikus olemas, nagu näiteks seksuaalvähemused.“
Teemakohased piiblitunnid viisid läbi Tartu ülikooli õppejõud Urmas Nõmmik ja EELK õpetaja Triin Käpp. Ettekandjatest rääkis Taani pastor Christa Hansen saksa vähemusest Taanis ning sellestki, kuidas kirik on rahvuslike vastuolude leevendamisele kaasa aidanud. Soome kirikuloolane Niilo Pesonen käsitles aga Soome 1918. aasta kodusõda, tuues ka paralleele Vabadussõja-aegse Eesti olukorraga.
Osalenute erilist huvi pälvis Tedre sõnul aga Eesti oludele pühendatud arutelu, millel osalesid peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendid piiskop Philippe Jourdan ja Meego Remmel ning Ringo Ringvee siseministeeriumist.

Koostöö jätkub
Konsultatsiooni kokkuvõtvas kommünikees nenditi, et erinevatest vaatenurkadest enamuste ja vähemuste teemale lähenenud esinejate kaudu tõusis küsimus, kas kirik esindab status quo’d või vastandkultuuri. „Kõikides oma kirikutes tahame me olla avatud kõigile: tunnistades eelarvamuste patte, mis inimesi panevad kartma või eemale tõukama neid, kes on erinevad,“ seisab kommünikees.
Jääb üle loota, et Tallinnas kogetud osadus ning siin jagatud teadmised ja kogemused aitavad Porvoo osaduskonda ühte liita ning kannavad vilja ka kirikute ja koguduste igapäevases töös. Porvoo kontaktgrupi järgmise suurema ettevõtmisena on järgmisel aastal Portugalis kavas konverents, mille teemaks on kiriku roll avalikkuses.
Rain Soosaar

Porvoo Kirikuosadus

Täisliikmed:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Hispaania Reformeeritud Episkopaalkirik
Iirimaa Kirik
Inglise Kirik
Islandi Kirik
Leedu Evangeelne Luterlik Kirik
Läti Evangeelne Luterlik Kirik Välismaal
Norra Kirik
Portugali Lusitaania Kirik
Rootsi Kirik
Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Suurbritannia Luterlik Kirik
Šoti Episkopaalkirik
Taani Evangeelne Luterlik Kirik
Walesi Kirik

Vaatlejaliige:
Läti Evangeelne Luterlik Kirik

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)